Eksperdid leidsid Litvinenko uriinist alfakiirguse jälgi, mille põhjustas tõenäoliselt väga radioaktiivse elemendi polooniumi isotoop aatommassiga 210. «Sel mehel (Litvinenkol – toim) oli väga suur kiiritusdoos,» ütles Suurbritannia tervisekaitseameti juht Pat Troop uudisteagentuurile AFP. «Asjaolu, et keegi on seda tüüpi kiirgusega ilmselt tahtlikult mürgitatud, on Suurbritannias pretsedenditu juhtum.» Raske süüdistus Troopi sõnul võis 43-aastane Litvinenko ainet saada söögiga, sisse hingates või mõne haava kaudu, kuid selle väljaselgitamine on juba politseijuurdluse ülesanne. Londoni politsei sõnul käsitatakse Litvinenko juhtumit praegu kui seletamatut surma, mitte kui mõrva. Litvinenko sõbrad tõid eile samas välja avalduse, mille mürgitatud mees dikteeris enne, kui teisipäeval teadvuse kaotas. Selles nimetab ta Putinit meheks, kes ei austa inimelu, vabadust ega muid tsiviliseeritud väärtusi. «Minu vaigistamine võib sul õnnestuda, kuid sel on oma hind. Oled näidanud end just nii barbaarse ja julmana, nagu enamik kriitikuid on väitnud,» kirjutas Litvinenko. Venemaa president Vladimir Putin vastas eile Helsingis Vene ja Euroopa Liidu tippkohtumisel pressikonverentsil sellele tõdemusega, et kahjuks kasutatakse nii traagilist juhtumit ära poliitiliseks provokatsiooniks. Putin lisas, et teadaolevail andmeil ei viita Litvinenko surma juures miski vägivallale, seega pole mõtet spekuleerida, kas see oli tapmine. Litvinenko oli varem politseile tunnistanud, et ta mürgitati ilmselt 1. novembril. Sel päeval kohtus ta kolme venelasega, kellest üks oli tema endine kolleeg ja kunagise peaministri Jegor Gaidari ihukaitsja Andrei Lugovoi. Lugovoi sõnul ei tellinud ega söönud Litvinenko kohtumise ajal midagi. Side Politkovskajaga Hiljem samal päeval einestas ta Itaalia julgeolekueksperdi Mario Scaramellaga, kellega arutas tuntud Vene ajakirjaniku ja terava Putini-kriitiku Anna Politkovskaja hiljutist mõrva. Scaramella sõnul näitas ta Litvinenkole e-kirja, mille ta oli ise saanud ja milles olid kirjas Politkovskaja tapjate nimed ning teised sihtmärgid, nende seas ka Litvinenko ja Scaramella. Kunagi Vene julgeoleku heaks töötanud Litvinenko pöördus oma tööandjate vastu 1998. aastal, kui süüdistas neid käsus tappa Vene ärimees Boriss Berezovski. Ta on kirjutanud ka raamatu, kus väidab, et 1999. aastal Moskvas mitmes elumajas plahvatanud pommide taga polnud mitte tšetšeeni mässulised, vaid Vene eriteenistus. Plahvatused andsid Kremlile ajendi alustada Teist Tšetšeenia sõda. |
kõik galeriid
