|
«Me oleme sügavalt veendunud, et meie eest varjatakse põhjust, miks Estonia
tegelikult uppus,» seisab avalikus kirjas, millele on alla kirjutanud Estonia
Litigation Associationi esimees Helje Kaskel ja ühenduse EHVM juht Ülo
Veide.
Nad panid Ilvesele südamele, et presidendina on tal suurepärane võimalus
hukkunute omakseid aidata.
Kaskel ja Veide tegid Ilvesele ettepaneku arutada kohtumisel Bushiga USA
julgeolekuagentuuri NSA käsutuses oleva kolme Estonia hukku puudutava salastatud
dokumendi üleandmist Eesti valdusesse.
Nad meenutasid, et ka Rootsi arhiivides on mitmeks inimpõlveks salastatud
materjale.
Kaskel ja Veide avaldasid arvamust, et Estonia huku ees vastutajate
leidmiseks oleks vaja need dokumenid avalikustada ja lõpetada laevahuku põhjuste
varjamine.
Pöördumise autorid lisasid, et eestlasi pole algusest peale lastud riigi lipu
all seilanud reisipraami müstilise hukkumise uurimisele ligi.
Nad avaldasid veendumust, et Ilves saaks oma rahvusvaheliste sidemete ja
kogemuste tõttu palju ära teha tõrjuv suhtumise lõpetamiseks.
Nad meenutasid ka, et nelja grupi initsiatiivil anti 14. augustil
Strasbourg'is asuvasse Euroopa Inimõiguste kohtusse sisse Estonia hukku käsitlev
kaebus, mis on võetud menetlusse. Nüüdseks on kohtuasjaga ühinenud juba 80
perekonda.
Kaebus süüdistab Rootsit ja Prantsusmaad Euroopa inimõiguste konventsiooni 3.
ja 6. artikli rikkumises.
Kaskel ja Veide kritiseerid Eesti ja Rootsi välisministreid Urmas Paeti ja
Carl Bildti, kes nende hinnangul takistavad laevahuku tõeliste põhjuste
väljaselgitamist.
Pöördumise autorid meenutasid ka, et viis Estonia-omaste gruppi nii Eestis
kui Rootsis on selle poolt, et tühistataks hauarahu seadus.
«Oleme selle poolt, et hukkunutele antakse lõpuks vääriline puhkepaik oma
kodumaa mullas nagu see on tsiviliseeritud maailmas kombeks,» teatasid nad.
Lisades, et Ilves sõidab NATO tippkohtumise ajaks Riiga, küsisid Kaskel ja
Veide, miks pole senini räägitud Estonia katatroofi kokkulangemisest Balti mere
piirkonnas toimunud NATO mereväeõppustega «Cooperative Venture», mille eesmärk
oli harjutada humanitaarset otsimis- ja päästetööd.
«Miks ei saabunud mitte ükski NATO lennuk, helikopter või alus sellisteks
päästetöödeks appi, kui jäises vees ootas päästmist või uppus paari tunni
jooksul tuhatkond inimest,» küsisid nad meenutades, et Rootsi ühe prokuröri
andmeil oli laevas hukkumise ööl lisaks piletiga reisijatele kinnises
veoautotreileris 148-174 Iraagi kurdi.
«Me soovime, et te kasutaksite oma võimeid, oskusi ja südametunnistust, et
omalt poolt teha kõik Estonia uppumise uurimisele kaasa aitamiseks ja tõe
selgitamiseks,» kirjutasid Kaskela ja Veide Ilvesele.
«Pole kahtlustki, et te teete sellega inimkonnale suure teene. See peaks
olema iga poliitiku südameasi.» |