Kliimasoojenemise tõttu kannatab üha rohkem inimesi allergiate käes. Foto: Repro

Allergia sümptomite kahekordistumine viimase kümne aasta jooksul on märk sellest, et süsinikdioksiidi hulk on keskkonnas kasvanud.

Kuigi allergiate tekkimisel mängib oma osa ka vanematelt kaasa saadud geenikombinatsioon, on teadlaste arvates temperatuuri tõus koos süsinikdioksiidi hulga suurenemisega allergiliste reaktsioonide kasvu põhjuseks.

Taimed eraldavad suurema süsinikdioksiidi hulga puhul rohkem õietolmu ning stimuleerivad õhus lendlevate seeneeoste kasvu.

Harvardi ülikooli keskkonnateadlane Christine Rogers ütles, et viimaste aastate allergia- ja astmajuhtude lisandumisele jääb geneetilisest seletusest väheseks, uurida tuleb ka allergiaid tekitavaid taimi.

Rogers uuris muutusi allergiat tekitavate taimede õietolmus ning õietolmu kontsentratsiooni õhus.

Ta jõudis järeldusele, et taimede fotosüntees toimub intensiivsemalt, mis omakorda intensiivistab taimede kasvu. Suuremad taimed aga paiskavad õhku rohkem õietolmu.

«Taimed õitsevad oluliselt varem ning on oma tegelikust looduslikust õitsemisajast 0,8 päevaga ees,» selgitas Rogers.

Samas Rogers lisas, et ainult taimi ei saa allergiliste reaktsioonide kasvus süüdistada. Vaatluse alla tuleb võtta ka sellised faktorid nagu inimeste eluviis, toitumisharjumused ja keskkonna saastatus.

Süsinikdioksiidi suurenemine on kaasa toonud ka õhus lendlevate osakeste, aeroallergeenide arvu kasvu, mis võivad alllergiad tekitada ka väga tervetel inimestel.

Teine Rogersi poolt läbiviidud uurimus käsitles seeneeoste konsentratsiooni õhus seoses allergiate leviku kasvuga.

Koos troopiliste tormidega kasvab niiskus, mis omakorda loob soodsa pinnase seeneeostele.

«Kasvava niiskuse tõttu on oodata ka seeneeostest tekkivate haiguste nagu allergiline nohu ja astma, kasvu,» ütles Rogers.

Rogersi poolt läbiviidud uuringu tulemused on osa Harvardi ülikooli kogu maailma puudutavast raportist «Cilmate Change Futures.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5