Samal teemal: Juhtkiri: Kahanev Eesti (16)

2050. aastaks väheneb Eesti elanikkond 1,3 miljonilt halvimal juhul 800 000 inimeseni. Rahvastiku vananemine toob kaasa maksumaksjate arvelt ülalpeetavate arvu kiire kasvu. See tähendab nii ühiskonnale suuri probleeme, leiti Estonian Business Schooli (EBS) korraldatud demograafia ja majandusarengu seminaril «Eesti 2050».

Tuleviku-uuringute instituudi juht Erik Terk näeb olukorda ÜRO koostatud mustast stsenaariumist küll veidi positiivsemas valguses, kuid praeguste trendide jätkudes on paratamatu 50 aasta jooksul rahvaarvu vähenemine miljoni inimeseni.

Otseste mõjudena annab vähenev laste arv end tunda aastatel 2010–2015, kui tööturule hakkab uute tulijatena tulema praeguse 23 000 inimese asemel vaid 11 000 inimest aastas. Sellele lisandub lähikümnendil veel ligi 2000 inimeseni aastas ulatuv väljaränne rikkamatesse riikidesse.

Lühem puhkus

See kõik tähendab tööjõupuuduse kasvu, survet palgatõusuks, mis viib tööviljakuse ja majanduse konkurentsivõime vähenemiseni ja annab tagasilöögi riigi maksutuludele.

Taavi Veskimägi sõnul tuleb rahvastikutrendide valguses paratamatult suunata inimesi avalikust sektorist tootvale tööle. Elanikkonna vananemisega suureneb surve tervishoiukulude kasvuks.

«Ma ei näe riigieelarves allikaid, mille arvelt tervishoiukulutusi tõsta,» tõdes Veskimägi. «Et tööjõuga seotud maksud on niigi kõrged, jääb võimaluseks kas kulude kokkutõmbamine või osa tervishoiukulutuste panemine inimese tasku peale.»

Tööturule võiks rahandusministri hinnangul tuua rahvastiku vähenemise ja vananemise taustal leevendust pensionea tõstmine, töönädala pikendamine ning puhkuse lühendamine näiteks kahe nädalani. «Peame muutma tööjõuturgu paindlikumaks, et töötajate arvu suurendada,» rõhutas Veskimägi, kelle sõnul on sellised võimalused vaid võimalikud arenguvariandid mitmekümneaastases perspektiivis.

EBSi rektor Madis Habakuk leidis, et Veskimägi pakutud inimeste lisakoormamise idee võib anda probleemidele leevendust, kuid ei lahenda neid.

Kogu Euroopa probleem

«Selle arvelt saab küll inimestest rohkem välja pigistada, kuid ka pigistatav muutub üha pisemaks ja lõpuks polegi enam midagi pigistada,» selgitas Habakuk, kelle hinnangul oleks paremaks lahenduseks võõrtööjõu massiline sissetoomine Eestisse.

Immigratsiooni edasilükkamisega on Eesti Habakuke hinnangul juba hiljaks jäänud ning EBS oleks oma Kagu-Aasia võrgu toel valmis kohalike ettevõtjate tööjõuprobleeme leevendama.

«Meie võimalus peitub suunatud immigratsioonis, mis toimuks ülikoolide ja tööandjate kaudu kvootide ja kvaliteedinõuete alusel,» rääkis Habakuk. «Eelkõige võiks meile immigrante tulla endise plaanimajanduse alalt ja Kagu-Aasiast.»

Samas tõdes Habakuk, et Eesti ühiskond on madala immigratsioonitaluvusega, mistõttu võib ajakirjanduse suhtumine saada võõrtööjõu massilisele riiki toomisele otsustavaks.

Seminaril esinenud Konrad Adenaueri Fondi eksperdi Andrea M. Schneideri sõnul seisab Eestiga sarnaste dramaatiliste muutuste ees kogu Euroopa. Näiteks Saksamaa elanikkond väheneb 0,3 protsenti ja tööjõud 0,6% aastas, mis toob kaasa koolide sulgemise, tervishoiuteenuste kvaliteedi languse ja vaesusriski kasvu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.27