Mehed, isegi juhul, kui te pole aastaid sportinud ja kerge õllekõht ette tikub, suudate end 63 km pikkuseks suusakatsumuseks valmis timmida, kinnitab Tartu Ülikooli suusaspordiõpetaja ja Tartu Suusaklubi treener Allar Kivil, kelle parim koht Tartu maratonil on 14.

Millest ettevalmistust alustada?
Soovitav on igasugune vastupidavusliku iseloomuga tegevus, kus pulss ei ületaks 140-150 lööki minutis. Algul olgu tegevuse kestuseks pool tundi, vähehaaval võib seda pikendada tunni-pooleteiseni. Hea, kui harjutada jõuaks kolm-neli korda nädalas, aga mitte vähem kui kaks korda nädalas.

Mismoodi treenida, kuni maa veel must?
Kasulik on kõnd suusakeppidega – algul soovitavalt tasasel maal, hiljem mägisemal maastikul. Kindlasti sobivad jooks, rattasõit, sõudmine. Treeningusse tuleks lisada ka mõõduka koormusega jõuharjutusi.

Kui oletada, et suusalumi saabub alles aastavahetuseks, siis kuidas ülejäänud poolteist kuud maratoniks valmistuda?
Kuna Eestis on lumeolud tõesti heitlikud, tuleks iga suusatamisvõimalus ka ära kasutada. Esimestel suusasõitudel tuleks alustada mõõdukalt – 30 minutit kuni tund. Hiljem võib treeninguaega pikendada ja teha mõni sõit ajaliselt 75%  maratoni läbimise ajast. Nädal enne maratoni tasub jätta taastumisaega ja treenida vähem.

Mil viisil saab toitumise ja elureþiimiga ettevalmistust edendada?
Toitumine olgu võimalikult mitmekülgne, vähendada võiks rasvade osakaalu. Vajadusel võib tarbida toidulisandeid.

Kuidas enne maratoni testida, kas oled võimeline 60 km läbi sõitma?
Üks või kaks nädalat enne maratoni võiks läbida 30-45 km, millest peaks saama hea ülevaate oma kehalisest võimekusest, ning seejärel otsustama, kas sõita pool või täispikk distants. Arvestada võiks, et suures seltskonnas mõõduka kiirusega sõites ja rajal toitlustuspunkte külastades läheb 63 km sageli palju kiiremini, kui algul arvata võib.

Naised, koguni juhul, kui te pole spordisõbrad ning tunnete muret mõne liigkilo pärast, saate maratoni läbimisega hakkama, julgustab Tartu Suusaklubi tegevjuht-vanemtreener Kerstin Margus, kelle säravaim tulemus on 19. koht MK-etapilt.

Millisel naisel tasub üldse sihikule võtta maratoni läbimine?
Maratonil võib osaleda iga naine, kes ei põe haigusi, mis keelavad spordiga tegelemise. Kaal ja vanus ei ole takistuseks, sportlik tase ei pea olema kõrge. Piisab sportlikust eluviisist.

Millest tuleks alustada?
Varustuse ülevaatamisest: puusuusaga pole mõtet maratonile minna. Teised libisevad mööda ja see ei ole hea tunne. Teiseks tuleks seada eesmärgid, milleks maratonile minna: kas naabriga võidu sõitma, lihtsalt rahva sekka suusatama või aja peale võistlema.

Kuidas harjutada, kui maratonini jäänud kolme kuu jooksul eriti palju lund ei tule?
Alustada tuleks süstemaatilise kestustreeninguga. Kõige õigem on võtta suusakepid ja minna maastikule kõndima. Esimesel võimalusel alustada suusatamisega. Pikemad treeningud planeerida nädalavahetuseks.

Milliste ohtude eest peaks hoiatama?
Treeningutel tuleks jälgida südame löögisagedust, sest see iseloomustab treeningu toimet. Võiks mõõta pulssi hommikul ja õhtul – see ei tohi palju kõikuda ega suuremaks minna. Kõige õigem on kontrollida ennast spordiarsti juures.

Kuidas enne maratoni veenduda, milleks tegelikult suuteline oled?
Tuleks läbida mõni pikem distants. Tartu maratoni naiste 16 km suusasõit nädal enne põhistarti on hea võimalus end proovile panna.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5