Meemassaaþi algus on hell ja mõnus. Kui olen end massaaþilaual sisse seadnud, tõmbab Pirita TOP SPA massöör Juta Lõpp mulle pähe sinise mütsi, öeldes, et mesi võib pritsida. Ja lisab, et selg, mida kohe mudima hakatakse, peab olema puhas ja kreemitamata, muidu ei teki nahal hiljem meega naket.
«Soojenduseks» on ette nähtud klassikaline mõneminutiline massaaþ. Pärast seda võtab massöör meepurgist näpuotstega väikeseteralist suhkrustunud mett ja toidab sellega ringjaid liigutusi tehes igat selgroolüli. Õrnalt hajutab ta mee kogu seljale. Mõnus. Võiks isegi suigatada, aga...

Selg kisub tuliseks. Äkki hakkavad kostma tugevad plaksud. Tundub, nagu kistaks seljalt ära vanu pipraplaastreid – ikka naks ja naks. Tegelikult surub Juta Lõpp peopesi vastu selga, nii et käe ja selja vahele tekib otsekui väike vaakum. Niiviisi käib ta üle terve selja, ikka  ülalt alla ja vasemalt paremale. Mida kiiremini liiguvad massööri käed, seda valusamaks läheb. Nahk tulitab.

Massöör hoiatab, et sellest tegevusest võivad seljale jääda isegi väikesed sinised plekid. Seetõttu ei soovitata meemassaaþi neile naistele, kes plaanivad lähematel päevadel minna välja õlgu või selga paljastava kleidiga. Hea karvakasvuga meestel aga soovitatakse enne meemassaaþi isegi selga raseerida.
Kui ihule määritud mesi on tasapisi hallikasvalgeks muutunud, võtab massöör kuumas vees niisutatud froteeräti, katab sellega selja ja paneb veel kuiva teki peale. Järgnev rahustav lesimine lubab paarikümneminutilise piina unustada.
Kui tekk ja rätik maha võetakse, on selg sile ja puhas ning enesetunne hea. Kerge klassikalise massaaþi võtteid kasutades kannab massöör nahale veidi õli.
Õhtul uurin peegli ees selga, aga kardetud siniseid plekke pole näha.
Mõtlen, mis tunne oleks siis, kui meemassaaþi oleks tehtud kõhule.

Valus, aga puhastav. Massaaþikooli õpetaja Vahur Õismaa jutu järgi ei tohi klassikalist massaaþi teha enne mee seljale määrimist liiga pikalt, sest siis võib kehatemperatuur liigselt tõusta ja mesi hakkab sulama.
Massööri tekitatud valu kohta räägib Õismaa, et teatud hetkel inimene seda enam ei tunneta. Valu on just ohumärk probleemsest kehapiirkonnast ja kui sellega ei tegelda, on see probleemi edasilükkamine, selgitab ta. Keskenduma peaks just sinna, kus on valu.

MeemassaaÏi, üht Tiibetist pärit ravimassaaþi liiki, ei maksa Õismaa sõnul segi ajada endale saunas mee pealemäärimisega. Massaaþ parandab verevarustust ja maandab lihaspinget, mis tekib jääkainete kogunemisest. Vere ja lümfiringe kaudu aitab see väljutada organismist jääkaineid, stimuleerib naha aluskoe ja verevarustuse tööd.
Intensiivsete liigutustega seljal avatakse ka organismi energiakanalid. Meemassaaþ aitab tõhusalt võidelda tselluliidiga ja puhastab nahapoore.

«Inimestel, kes käivad tihti saunas ja koorivad seal keha, ei kogune organismi nii palju jääkaineid,» selgitab Õismaa.

Abiks mitme tõve korral. Meemassaaþ aitab ka külmetushaiguste puhul. Teatud määral võib seda isegi võrrelda kuppude panemisega, kus samuti mõjutatakse aktiivselt selga. Masseerida võib ka rinnaesist ja liigeseid, kuid mitte mingil juhul siis, kui inimesel on veenilaiendid.

Paljud teevad endale ise meemassaaþi, näiteks põlveliigestele või reitele. Kõhu meega masseerimine aitab leevendada kõhukinnisust. Ka päikesepõletuse puhul võib sellest abi olla, sest meel on bakterivastane toime. Kosmeetikud teevad meemassaaþi isegi näole.

Vältida tasub meemassaaþi neil, kellel on meeallergia, samuti pole see mõeldud kõrgvererõhktõve või südame rütmihäirete all kannatavatele ja ka südamestimulaatoriga inimestele, samuti rasedatele ja väikelastele. Meemassaaþ on vastunäidustatud neile, kellel on maksa- või neerukahjustus või palju sünnimärke.

Pärast meemassaaþi on soovitatav palju juua. Õismaa sõnul on isegi klaasike punast veini hea, sest see lõdvestab lihaseid. Massaaþis ei tasuks käia sagedamini kui paari-kolme päeva tagant ja tulema peab tühja kõhuga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5