| |
|
 |
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan saatis eile koalitsioonipartneritele kirja uute nõudmistega |
|
Villu Reiljan nõuab uute maksude kehtestamist
(145)
25.11.2003 00:01
Toomas Mattson, erikorrespondent
Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Nädal tagasi valitsustüli algatanud Rahvaliit esitas võimupartneritele uued nõudmised, mille täitmine tooks kaasa täiendavate maksude kehtestamise ja loobumise tasakaalus riigieelarvest. Eile õhtul pool kuus Res Publica ja Reformierakonna liidrite laudadele jõudnud Rahvaliidu esimehe, keskkonnaminister Villu Reiljani vastuskiri peaminister Juhan Partsi kolmapäevasele ja laupäevasele kompromissettepanekule tekitas jahmatuse.
«Ausõna, me ei tea, mida nad tahavad,» laiutas üks respublikaanide ajutrusti kuuluv poliitik käsi, keeldudes Postimehele Reiljani kirja näitamast. On siiski teada, et Rahvaliit teatab selles küll oma nõustumisest Reformierakonna peamise valimisloosungiga langetada üksikisiku tulumaks 20 protsendini, kuid seab sel juhul tingimuseks tõsta teisi makse. Reiljan on korduvalt kasutanud sõna «kapitalimaks», pidades silmas näiteks ettevõtjate ja kinnisvaraomanike täiendavat maksustamist. Kui varasemalt esitas Rahvaliit nõudmised, mille vastuvõtmine suurendanuks eelarvekulusid 900 miljoni krooni võrra, milleks Parts jõudis ka katte leida, siis uue kirja nõudmiste kohaselt tõuseks kulud veidi üle nelja miljardi krooni võrra aastas. Nende kulude katmiseks teeb Rahvaliit ettepaneku loobuda riigieelarve tasakaalus hoidmisest, kehtestada täiendavad maksud ja suurendada riigi laenukoormust. Millised need oleksid, ei osanud öelda isegi rahvaliitlasest põllumajandusminister Tiit Tammsaar, kes oli lugenud nn Reiljani kirja mustandit. «Tahame, et koalitsioonipartnerid näitaksid meile, kust võiks raha leida, see on juba nende küsimus,» ütles ta eile hilisõhtul. Tammsaar eitas, nagu tahaks Rahvaliit sedavõrd järskude nõudmistega praeguse valitsusliidu laiali ajada. «Ei, ei ole seda kavatsust, tahame Eestit ühtlase tasakaalustatud arenguga edasi viia,» selgitas ta oma erakonna kavatsusi. «See ongi meie heade kavatsuste nägemus.» Küll aga andis Tammsaar mõista, et Rahvaliit ei loodagi, nagu võiks Res Publica ja Reformierakond kõik Reiljani nõudmised vastu võtta. «Kõiki asju ei saa korraga, nagu ei saa ka koalitsioonilepet korraga täita,» ütles ta. Postimehe andmetel on Reformierakonna liidrid meelestatud koalitsioonileppe põhialuste muutmise vastu ja uute maksude küsimus nõuaks uut lepet, samuti on nad vastu maksukoormuse tõstmisele. Siiski pole Reformierakonna üksikud liikmed ideetasandil välistanud, et viie kuni seitsme aasta jooksul võiks Eestis kehtestada kinnisvara- ja tehingumaksu. Viimane oleks omamoodi lisandus käibemaksule: kui praegu on käibemaks 18 protsenti, siis maks tehingult oleks umbes üks protsent.
|
Tee koduleheks
