| Täna toimunud täiskogu istungil Strasbourg'is arutas Euroopa Parlament Moldovas ja Gruusias viimasel ajal teravnenud olukorda. Euroopa Rahvapartei nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis Euroopa Liidu välisvoliniku Ferrero-Waldneri tähelepanu vajadusele ohjeldada kriisi levikut tugeva Euroopa Liidu poolse panusega, sealhulgas liikmesriikide rahuvalvejõudude näol. «Meil tuleb jõuda selgele arusaamale põhilisest – niihästi Transnistria, Põhja-Osseetia ja Abhaasia taolisi separatistlikke piirkondi kasutab Venemaa süstemaatiliselt ära kui vahendit oma mõju säilitamiseks postsovjetlike piirialade üle.» Tunne Kelam toetas Eesti kolleegi Marianne Mikko mõtet, mille kohaselt mainitud regioonide probleemid on otseselt seotud Vene vägede kohalolekuga ja Moskva toetusega neile. Oluliseks elemendiks on Kelami sõnul ka Venemaa poliitilises eliidis valitsev hirm «rooside revolutsiooni» taoliste uuendusliikumiste Venemaale levimise eest «See on hirm ehtsa demokraatliku muutuse ees Venemaal endal,» ütles Kelam. Ta kutsus Euroopa Liitu üles jõuliselt reageerima Venemaa ühepoolsetele sammudele, mis kujutavad endast väljakutset igasugustele rahvusvahelise käitumise normidele. «Euroopa Liidu kahekümne viie liikmesriigi valitsused peavad ühiselt kuulutama, et Venemaa rakendatud meetmed, nagu maismaa ja mereühenduse katkestamine Georgiaga, majanduslik blokaad ning iseäranis Venemaal alustatud ksenofoobilised aktsioonid mittevenelaste suhtes on meile absoluutselt vastuvõetamatud, seda eriti riigi poolt, kes asub Euroopa Nõukogu eesistuja kohal.» Tunne Kelam rõhutas, et Euroopa Parlamendi resolutsioon, mille kaasautorite hulka ta kuulub, kutsub Euroopa Komisjoni ja Nõukogu üles nõudma Venemaalt seda, et Moskva lõpuks aktsepteeriks uut reaalsust, mis on tekkinud pärast külma sõja lõppu ning loobuks mõtlemast ja tegutsemast eksklusiivsete mõjusfääride kategooriates. Nii Gruusiat kui Moldovat käsitlevad Euroopa Parlamendi resolutsioonid võetakse vastu homsel täiskogu istungil Strasbourgis. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
Logi sisse
