Kahetsusväärselt on kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi vahel pikka aega hõõgunud konflikt muutumas erakondadevaheliseks nääkluseks, mis ei jäta ka kaitseväele oma mõju avaldamata. Ministril oli viitseadmiralile ette heita nii kaitseväe eelarvedistsipliini rikkumisi kui ka vastutöötamist kaitseväe korralduse seaduse eelnõule, mis oleks kaasa toonud olulisi muutusi kaitseväe juhataja võimuvolitustes. Kaitseväe juhtkonna ringkaitsest läbimurdmiseks kasutas Ligi Afganistani missiooni juhtimise ümber puhkenud sisekonflikti peastaabis, algatades selle kohta teenistusliku juurdluse. Kuigi maaväe ülema kohusetäitja major Alari Saega on ise kinnitanud, et ta eksis Afganistani kontingendi ülemale Raivo Tammele korralduste andmisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel, näitas kaitseministri tellitud sisejuurdlus hoopis muud – kaitseväes on käsuliinid korrast ära ja vastavad volitused on üle antud ebaseaduslikult. Selle eest peavad Ligi sõnul vastutust kandma viitseadmiral Kõuts ja kaitsejõudude peastaabi ülem Alar Laneman. Juurdluskokkuvõte annab Ligile võimaluse poliitikasse suunduvale Kõutsile koht kätte näidata ja taaselustada töö vaidlusaluse seaduseelnõu kallal. Seda soovi kinnitas kaitseminister ka esmaspäeval riigikogu riigikaitsekomisjoni ees, kust sisejuurdluse kokkuvõtted kiiresti avalikkuse ette toimetati. Reformierakondlane Ligi kinnitab, et tegemist pole kättemaksuga sõnakuulmatule kaitseväe juhile. Siiski on võimalik, et kui Isamaa ja Res Publica Liit peaks kevadiste parlamendivalimiste järel võimule tõusma, võib Kõutsist saada kaitseminister. Süüdistused kuritarvitustes aga jätaksid tema renomeele pikaks ajaks pleki. Isamaa ja Res Publica on ootuspäraselt tõtanud Kõutsi kaitsma ja ründavad nüüd Ligit süüdistusega kaitsejõudude hea maine kahjustamises ning närvilise õhkkonna tekitamises. Ilmselt seisavadki ees närvilised ajad. Leida tuleb uus kaitseväe juhataja, kelleks ei saa ilmselt senine peastaabi ülem, brigaadikindral Alar Laneman. Temagi on kaitseministri silmis patune, kes kasutas oma tahte läbisurumiseks telefoniõigust. Samas pole sobilikke kindraliaukraadiga mehi eriti kuskilt võtta. Kindralleitnant Johannes Kert ei taha, brigaadikindral Vello Loemaa on enamikule ohvitserkonnast võõras ja kindralmajor Ants Laaneotsal puudub läänelik kogemus. Aga kui kaitseväe juhataja otsimine jääb venima, süvendab see veelgi kaitsejõudude sisevastuolusid ja halvab teovõimet. |
