Täna 42-aastaseks saavat endist siseministrit, praegust riigikogu liiget Kalle Laanetit tabas seitse aastat tagasi autos, õnneks seisvas, südame rütmihäire, mis pani meest põhjalikult ümber hindama eluväärtusi. «Sellele, et minuga võiks midagi juhtuda, ei osanud enne mõeldagi, kogu aeg oli gaas põhjas,» iseloomustas Laanet oma varasemat elustiili, kust ei puudunud tegelikult ka sport. Järgnevad aastad pärast haigushoogu on Laanet olnud valiv toidu suhtes, võimleb igal hommikul ning on seadnud endale eesmärgiks vähemalt kolm korda nädalas sportida. «Andsin endale aru, et ei ole võimalik 24 tundi ööpäevas olla vaimse töö tegija ning jätta füüsiline pool tähelepanuta,» ütles Laanet. «Kui juba tervisega on midagi juhtunud, siis on võtmeküsimus, kas sellest võetakse õppust või jätkatakse pärast esimest ehmatust endist elustiili.» Kadunud aastakümned Just võimetus elus muudatusi teha on üks põhjusi, miks sureb Eestis iga 100 000 elaniku kohta enne 65. eluaastat ainuüksi südame- ja veresoonkonna haigustesse vähemalt 250 meest ja 80 naist. Statistikud on teiste eurooplaste töövõimelist iga aluseks võttes lausa välja arvutanud, et nii läheb Eestis aastas kaotsi 40 000 eluaastat. Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa kogemus arstina on näidanud, et paraku naasevad ligi pooled südamega haiglasse sattunutest üsna pea endise, tervist kahjustava elustiili juurde. «Tihti on nii, et pärast tuntud inimese või perekonnaliikme varast ja äkilist surma kasvab inimese huvi oma tervise vastu plahvatuslikult, aga kahjuks see huvi raugeb kiiresti,» rääkis Viigimaa. Mustem aeg möödas Siiski on tema sõnul põhjust mõningaseks optimismiks, sest kõige mustem aeg Eesti inimeste südame tervises näib olevat möödas. Südamesurmades arvu kiire kasv jäi 90ndate aastate keskpaika, sellele järgnes paigalseis, kuid viimased viis aastat näitavad aeglast liikumist paremuse suunas. «Uuringud on näidanud, et inimesed aduvad paremini, kui tähtis on see, mida nad söövad, ning mõistavad puhkamise ja füüsilise aktiivsuse vajadust,» ütles Viigimaa. Rahva tervise paranemine on aga aeglane protsess ning enne kümmet-viitteist aastat on tegelikke muutusi raske hinnata, seda enam, et teisalt annavad Viigimaa sõnul põhjust muretsemiseks noorte kehvad toitumisharjumused, kiirsöögi eelistamine ning suitsetamise populaarsus koolilaste seas. Südame- ja veresoonkonna haigused on läbi aegade olnud Eestis surmapõhjustena esimesel kohal, ehkki tegemist on tõvega, mis on võrreldes mitmete teiste haigustega lihtsalt ennetatav. Viigimaa tõi näiteks Soome, kus õnnestus südamesurmasid alla 65-aastaste inimeste seas 30 aastaga vähendada 80 protsenti. Eesti südamestrateegia eesmärk on vähendada suremust 2020. aastaks meestel 40 ja naistel 30 protsenti. Teiseks peamiseks tööeas inimesi tapvaks tõveks on kasvajad. Spetsialistide hinnangul haigestub Eestis pahaloomulistesse kasvajatesse ligi 6000 inimest aastas ning see arv suureneb mõnevõrra aasta-aastalt. Teada on ka see, et mehed haigestuvad kõige sagedamini kopsu- ja eesnäärme vähki ja naised rinnavähki. Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everausi sõnul haigestub kopsuvähki, mis on meeste seas levinumaid kasvajaid, ka üha rohkem naisi. Seda eelkõige suitsetavate naiste lisandumise tõttu. Ründab noori Naistel enamlevinud vähivorme – emakakaela- ja rinnavähki – esineb Eestis neli korda rohkem kui Soomes. Everausi sõnul on uuemaks ja murettekitavamaks suunaks kasvajate sagenemine noortel inimestel. «Kahjuks ei ole enam haruldus 17–18-aastaste haigestumine maovähki, tõusuteel on ka lümfisõlmede kasvajad,» tõdes Everaus. Vähi puhul on tema sõnul kõige olulisem varajane avastamine, sest ainult ennetamisele saab rõhuda üksikute suitsetamise või alkoholismiga seotud kasvajavormide osas. Tööeas inimeste surmapõhjuste seas on kolmandal kohal õnnetused ja traumad. Mullu kaotas tulekahjudes, liiklusõnnetustes, uppumistes ja teistes õnnetustes elu üle 1200 inimese. Süda vedas alt • Sel suvel läks Harjumaal merel ümber paat, milles olnud mees hukkus, tema väike poeg päästeti. Kiirabi tuvastas 1968. aastal sündinud Hasso surmapõhjuseks infarkti. • Tänavu mais elas infarkti üle Vana Baskini Teatri näitleja, teleseriaalist «M klubi» tuntud Raivo Rüütel. • Tänavu aprillis sõitis Põlvamaal keskealine autojuht teelt välja ja sai surma. Arstid tuvastasid, et 1942. aastal sündinud meest tabas sõidu ajal terviserike. • Mullu juulis suri ootamatult riigikogu liige ja ärimees Robert Lepikson. Riigikogu esindaja sõnul oli tal äge südamepuudulikkus ning korduv südamelihase infarkt. • Eelmise aasta mais sattus südameinfarktiga haiglasse Rahvaliidu poliitik ja kahekordne olümpiavõitja naiste trekisõidus Erika Salumäe. • Kahe aasta eest tekkisid näitleja Mait Malmstenil südame rütmihäired, mistõttu jäi ära mitu draamateatri etendust. Hiljuti kukkus ta aga kaks korda kokku Türgis kuumuses toimunud filmivõtetel.
> Loe edasi |
