Eesti seisukoht Euroopa Liidu Venemaa poliitika osas jätab kergelt
silmakirjaliku mulje. Ühelt poolt soovib Eesti oma sõnul palavalt, et kõik 27
liikmesriiki räägiksid Moskvaga ühel häälel, teiselt poolt tahetakse aga
jätkuvalt alles hoida vetoõigust, et ühispoliitikale lõpp teha, kui ülejäänud
liikmesriikide arvamused välisministeeriumi ametnikele ei meeldi.
Enamushääletus muudaks Euroopa Liidu välispoliitika küll palju
efektiivsemaks, kuid kaotaks samas ka ära üksikute liikmesriikide võimaluse teha
liiduväliste riikidega teiste arvelt omi kokkuleppeid.
Ei tasu aga unustada, et Eesti, kes kritiseerib teravalt Schröderi
gaasitoruleppeid Putiniga, on ka ise osalenud Euroopa ühtsuse lõhkumises, kui
Iraagi sõjale eelneval ajal toetati selgelt USAd, kuigi Euroopa avalik arvamus
oli sõja vastu.
Iraagi teema on järjest enam unustuse hõlma vajumas, kuid Eesti peab ka ise
oma sõnade järgi käituma.
Kui Eesti ikka siiralt tahab ühtset ja tugevat Euroopat, siis ei saa
egoistlikult oma vetoõigusest kinni hoida. |
