|
Hoolimata rangest kontrollist saartele saabuvatel laevadel ja lennukitel, on
kohalikud elanikud viimasel ajal vabast loodusest leidnud ühe iguaani ja ühe
veekilpkonna, kes pärinevad tõenäoliselt Lõuna-Ameerika mandrilt, vahendab BBC.
Ecuadori ametnikke paneb eelkõige muretsema mandripäritolu iguaani leidmine,
kuna see on arvatavasti võimeline paljunema väga kiiresti ning
hakkaks võistlema kohalike vees elavate Galápagose iguaanidega.
Võimud on peaaegu kindlad, et külaline saabus mandrilt saarele mõne
kaubalastiga ja jäi inspektsiooni käigus kahe silma vahele.
Samas on mujalt pärit kilpkonni saartelt avastatud ka varem ja saarele
on varem kusagilt ilmunud isegi üks ahv.
Ecuadori rannikust ligikaudu 1000 kilomeetri kaugusel asuvas Galápagose
arhipelaagis on kujunenud välismõjude puudumise tulemusena aastatuhandete vältel
väga omapärane loomariik, millesarnast mujal maailmas ei leidu.
Omal ajal võlusid sealsed isendid ka Briti loodusteadlast Charles Darwinit,
kes leidis saarestikust palju materjali oma evolutsiooniteooria
arendamiseks.
Galápagose saarte püsielanikeks on praegu valdavalt kalurid, kuid viimasel
ajal on mandrilt saabuma hakanud hulgaliselt migrante ja
kiiresti areneb ka turism.
Kõik see on kaasa toonud aga võõramaised mõjud, mis ähvardavad peagi hävitada
arhipelaagi omanäolise ilme.
Arhipelaagi on varem siiski ka teadlikult asustatud mujalt pärit
loomaliike, mille katastrofaalsetest tagajärgedest saadi aru alles siis, kui oli
juba liiga hilja.
Looduskaitseaktivistid võitlevad praegu saarel tuhandete metskitsedega, kes
on hakanud otseselt ohustama hiiglaslike Galápagose kilpkonnade
elukeskkonda. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
