«Appi, mis nüüd juhtuma hakkab?» vasardab mõte mu peas. Kuid ei midagi hullu – särava naeratusega hipide rahumärki näitav neiu kuulutab hoopiski reklaamipausi algust. Nii leiangi end põnevate sündmuste keskelt maandumas pesupulbrite, kõnepakettide ja kosmeetikatoodete maailma.

Kui mõnes reklaamis kohtab veel kaubanduskeskuses üksteist värvipottidest läbi käinud kahtlase ollusega pilduvaid naisterahvaid, siis mulle isiklikult täiesti meeldib selle asemel näha «Võõrastemaja seiklusi», kus Ülo külmkapi ääres maiustades ennast ehmatusest ära mäkerdab.

Järgnevatel hingehinda maksvatel minutitel saan tuttavaks pea väljahääldamatu nimega aborigeeniga ning naudin kõige kaunimat leviala mõnes Eesti linnakeses. Oma järge on ootamas ka EMT kustumatud pulmaplaanidega vanemaid jahmatada püüdev «pubekas», jahti pidada üritav rootslane või üliaktiivne 3G-telefoniga maakler. Viimased minutid enne filmimaailma seiklusi. Mis ootab mind ja paljusid teisi televaatajaid nüüd? Otse loomulikult härduma panevad väikesed loomakesed ja lapsed, ehk siis kohustuslik «nunnu-reklaam».

Kõige eeltoodu vahele pikitud kosmeetikat ja hügieenitarbeid ostma kutsuvad reklaamid jätavad aga siiani külmaks – pilku naelutavat ilu või teravmeelsust pole siia veel tulnud. Siiski saab nautida ka neid hetki, näiteks teetassi või võileivaga. Ja päris vahva on sel ajal fantaseerida, kuidas need samad reklaamid pilkupüüdvaks teha või siis varjatud tagamõtete üle teoretiseerida.

Kuid kui mõnusa muusika saatel roosast pakatav ekraan ja telesaadete tutvustused on ära näidatud, võin taas langeda Tom Cruise’i tegelaskuju maailma. Ja kui kellelgi peaks reklaamipaus tuju rikkuma, siis ärge laske. Sööge õuna ja unistage!