Interneti olemasolust on aktuaalsemad internetiühenduse kvalitatiivsed näitajad, mille tagamaadest räägitakse vähe või kohati üldse mitte. Kui hämara esikuga kortermaja teadetetahvlil hõiskab reklaam suuremeelselt, et igale perele antakse kuni 3 Mbps netiühendust, siis keegi ei maini seda, et sama ühendus jagatakse juppideks mitme leibkonna vahel ning suur kiirus muutub praktiliselt olematuks.

Kiiruse väljareklaamimine lubab tarbijale reaalset kasu. Tõsi on, et 2 Mbps ühendusega liigub elu internetist arvutisse hulga kiiremini kui seda tempoga 512 Kilobitti sekundis. Nii nagu autoga kiiremini sihtkohta jõudmine toob kaasa kõrgemad kulutused suurema kütusekulu ja trahvide näol, pole ka internet erand. Kui kiirused on paigas, peaks jälgima ühenduse kvaliteeti, mis on kiirusest veelgi olulisem. Pigem aeglane, kuid stabiilne, kui kiire ja kaootiline ühendus.

Säästuklassi internet on näiteks Eesti Energia Kõu- laadsed internetiühendused. Säästulahendusi võib leida kortermajadest, kus interneti teenusepakkujad on jaganud interneti mitme korteri peale ehk moodustanud kolhoosi. Kolhoosi ega Kõu puhul ei garanteerita ühenduse kiirust ning tihtilugu on internetikasutuse tippajal ühendus aeglane. Näiteks kui Kõu võrk on kasutajaist pungil, on netiühenduse miinimumkiiruseks 37 Kbps! Isegi suuremate e-kirjade saatmine on sellise kiirusega närvesööv tegevus.

Kõu laadse ühenduse puhul on ilmselgelt tegemist ühendusega, mis katab vähenõudliku internetikasutaja vajadused nagu uudisteportaali lugemine või e-kirjade saatmine. Toekamat internetiühendust nõudvate tegevuste jaoks jääb Kõu-laadne tehnoloogia liiga lahjaks ning appi tulevad keskklassi internetiühendused, mis pakuvad juba garanteeritud ühenduskiirust ja paremaid kvaliteedinäitajaid.

Probleemid säästuklassi internetikasutajatel tekivad siis, kui ühenduselt oodatakse midagi enamat, kui see reaalselt võimaldab. Garanteeritud ühenduskiirus või ühenduse pidev toimimine on kvaliteedinäitajad, mis tulevad kõne alla pigem kesk- ja kõrgklassi internetiühendustes. Säästuinternet on suhteliselt odav, aga ei anna kliendile kvaliteetse toimimise garantiid. Säästuinternetiga ei saa kuulata veebiraadiot, helistada internetitelefoniga või pidada videokõnesid MSNis ja Skype’is.

Keskmiste nõudmistega tarbijale mõeldud internetiühendused on näiteks kodudes või väikekontorites kasutatavad püsiühendused ning traadita WiMAX internet, mis pakub internetiühendust seal, kus tavalised traadiga lahendused ei levi või neid pole sinna rahaliselt otstarbekas luua.

Keskklassi ühendust eristab säästuinternetist eelkõige garanteeritud ühenduskiirus ja ühenduse püsivus. WiMAX internet levib erinevalt teistest traadita internetiühendustest litsentseeritud sagedusel ning kliendile lubatud 1 Mbps kiirus on täpselt sama, mitte grammigi väiksem.

Internetiühenduste kõrgklassis valitsevad Gigabit Ethernet tehnoloogial põhinevad andmesidelahendused nagu näiteks Metroo, mis pakuvad mitu korda kiiremat internetiühendust. Kvaliteetinternet on mõeldud nõudlikule kliendile, kes ei vaja ühendust ainult veebis surfamiseks, vaid igapäevaseks tõsiseks tööks. Sellise kliendi jaoks võib tähendada netiühenduse maasolek eelkõige ärile tekitatavat rahalist kahju koos klientide pahameelega. Kõrgklassi internetiühendust eristab teistest internetiklassidest pakutavate lisateenuste hulk ja sõlmitava teenustaseme lepingu sisu, mis garanteerivad kliendile riketele reageerimise kiiruse, töökindluse ja aktiivse teenindusaja.

Enne internetiühenduse valimist peaks endale selgeks tegema, milliseid teenuseid – videokõned, suuremate kirjalisadega e-posti saatmine, internetiraadio kuulamine, www.youtube.com-i vaatamine või internetitelefoniga helistamine on kavas hakata kasutama.

Samuti on oluline selgeks teha, kuivõrd kriitiline on interneti pidev kättesaadavus. Kui nendele küsimustele on vastused olemas, on lihtsam aru saada, kas vajatakse säästuinterneti või ei olda nõus n-ö Bear Beer’iga ja saab endale lubada kõrgklassi internetti.