Eestist, Portugalist ja Taanist pärit 9-15-aastaste koolilaste seas läbi viidud uuring näitas, et kui Taani kõrgema sissetuleku ja haridustasemega vanemate laste südame-veresoonkonna haiguste riskile viitav insuliiniresistentsus oli väiksem kui madalama hariduse ja sissetulekutega vanematega peredes, siis Eestis ja Portugalis oli tulemus vastupidine.

Uuringu üks autor, Tervise arengu instituudi direktor Maarike Harro ütles BNS-ile, Eestis saadud mitteootuspärased tulemused võivad olla tingitud viimasel 15 aastal toimunud kiiretest muutustest, mis on avaldanud inimeste tervisele ja seda määravatele teguritele tohutut mõju.

«Ühe võimaliku põhjusena toodi uuringus välja see, et suurema vanemate haridustaseme ja sissetulekuga Eesti ja Portugali peredel on tõenäoliselt võimalik rohkem raha kulutada toidule,»" märkis ta.

Tema sõnul selgus uuringust, et Eesti kõrgema haridustasemega vanemate lapsed sõid teistest oluliselt sagedamini pitsat ja friikartuleid, samal ajal kui nende vanemad ise olid tervislikumate eluviisidega.

«Seega on kehvema insuliiniresistentsuse põhjendamiseks kõrgema haridusega vanemate laste puhul vaja tähelepanu pöörata ka teistele teguritele,» lausus Harro.

Harro sõnul omandavad uuringus leitud seosed aja möödudes ja olukorra stabiliseerudes arvatavasti ootuspärase suuna.

«Seega jääb ikkagi peaküsimuseks see, kuidas tagada kõigile lastele tervise arenguks võimalikult võrdsed võimalused,» kinnitas ta.

Harro sõnul on seetõttu ülioluline tagada kõigile lastele haridus ning sportimisvõimalused ja vähendada oluliselt koolist väljalangevust.

Samuti tuleks tema sõnul pöörata enam tähelepanu toitumisalasele teavitustööle.

«Üks võimalus selleks on tasuta koolieined, mille tervislikkus peab olema tagatud,» ütles ta.

Uuring viidi läbi 1998.-1999. aastal ja selles osales 3189 9-15-aastast last Tartust, Madeira saarelt ja Odense piirkonnast.

Harro sõnul on lapsi uuritud juba ka teist korda ning alustatud tulemuste analüüsi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.13