| |
|
 |
Aastal 1760 Inglismaa troonile asunud kuningas George III.
Foto: AFP |
|
Arstid võisid George III hullust süvendada
(9)
25.07.2005 14:04
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Teadlased leidsid Inglismaa kuninga George III juustest suure koguse arseeni ja usuvad nüüd, et just see aine süvendas hullu kuningana ajalukku läinud valitseja arvukaid ja siiani palju kõneainet pakkuvaid haigushoogusid, kirjutab AP.
18. sajandi Inglismaa kuningas George III (1738-1820) lõi küll tugeva mereväe, võitis Napoleoni ja muutis Inglismaa maailmariigiks, ent ajalukku läks ta siiski pigem Ameerika asumaade kaotuse ning korduvate hullumeelsushoogudega. Valitsemise ajal oli kuningal viis pikemaajalist ja sügavat vaimse tervise häirete perioodi. 1969. aastal pakkusid uurijad välja, et George III kummalist käitumist võis põhjustada haruldane pärilik haigus porfüüria. Porfüüria puhul tekivad hemoglobiini tootmise häired ning teatud ainete kuhjumine organismis, mis kahjustab nahka ja närvisüsteemi. Ent 1969. uuringuga ei suudetud selgitada, miks olid kuninga hullumeelsushood nii rängad ja pidevad ning ilmnesid alles elu lõpuperioodil. «Inimestel võib olla vigane geen, mis muudab nad haigushoogudele vastuvõtlikuks, ent umbes 80 protsendil juhtudest sümptomeid ei ilmne,» selgitas Martin Warren Kenti ülikoolist. «Kui need inimesel siiski tekivad, võivad porfüüria haigushood olla surmavad ning mõned patsiendid viib hauda juba esimene selline hoog. Tavaliselt on hood siiski kergemad ning kindlasti mitte nii pikaajalised kui George III puhul,» lisas ta. Warren ja ta kolleegid kinnitavad meditsiiniajakirja Lancet viimases numbris, et leidsid George III juustest suure koguse arseeni, mis võiski ilmselt põhjustada kuninga ajaloolastele palju kõneainet pakkuvaid vaimse tervise häireid. Teadlaste sõnul süvendab kuninga juustes normaalsest tasemest enam kui 17 korda suuremas koguses leitud arseen porfüüria haigushoogusid. Warren selgitas, et arstid andsid George III pidevalt ravimit, mis sisaldas maapõues sageli koos arseeniga leiduvat antimoni. «200 aasta eest eraldati antimoni nii, et saadud preparaadil oli sageli suur arseenisisaldus. Kuningale anti alakõhu valude ravimiseks suurtes kogustes antimoni sisaldavat ravimit ja nii võis ta organismi sattuda ka arseen,» arvas Warren. Uurijate hinnangul võisid arstid kuningale tahtmatult sisse sööta 3,6-9 milligrammi arseeni päevas. Arseeni on leitud ka teise sama perioodi ajaloolise suurkuju Napoleoni juustest. See annab alust kahtlustada, et Napoleon ei surnud 1821. aastal 51-aastaselt mitte kõhuvähki, vaid ta mürgitati.
|
