Kosmoselaeva Mars Express kolmemõõtmeline foto kauges minevikus arvatavasti voolavast veest kujundatud Marsi piirkonnast. Foto: AFP

Kuigi praegu on Marsi ekvaatoril keskmiseks temperatuuriks umbes 55 miinuskraadi, usuvad paljud teadlased, et kunagi oli seal nii soe, et vesi sai vabalt voolata ja ehk võis Punasel planeedil tekkida isegi elu.

Kaugetel aegadel Marsi pinnal voolanud veest on tänaseks päevaks kogutud hulganisti tõendeid.

Sellele viitavad sügavad kanjonid, kuivanud jõesängid ja paljud voolavast veest jäetud pinnasemoodustised.

Ent David Shuster California tehnoloogiainstituudist ja Benjamin Weiss Berkeley geokronoloogia keskusest kinnitavad pärast Marsilt pärinevate meteoriitide põhjalikku uurimist, et meie naaberplaneet on enamuse ajast olnud külm ja veetu.

Teadlased uurisid kaheksat Marsi meteoriiti ning lõid geokeemiliste analüüside abil nende «soojusajaloo» ehk siis tegid kindlaks maksimaalsed pikaajalised keskmised temperatuurid, millele marsikivimid kunagi on allunud.

Üks uuritud meteoriitidest on ka kuulus ALH84001, milles leidub mõnede teadlaste arvates jälgi kunagi Marsil elanud mikroobidest.

Esmalt tegid uurijad kindlaks, millistele kuumustele allusid meteoriidid nende arvataval Marsilt lahkumise perioodil 11-15 miljoni aasta eest.

Teadlased leidsid, et ALH84001 ei saanud viimase 15 miljoni aasta jooksul ka lühikese aja vältel kuumeneda enam kui 350 kraadini.

Teised meteoriidid ei kogenud tõenäoliselt Marsilt teele asumise perioodil sajast kraadist kõrgemat kuumust.

Uuringu teises faasis keskendusid teadlased meteoriitide pikaajalisele kuumusajaloole ehk siis perioodile, mil need veel Marsi pinnal asusid. Selleks mõõtsid nad kosmiliste kivimites argoonisisaldust.

Meteoriitides ja ka paljudes meie planeedi kivimites tekib argooni kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel.

Argoon ei ole keemiliselt eriti reaktsioonialdis ja kuna lagunemistempo on täpselt teada, saab sel viisil kindlaks määrata kivimite vanust.

Ent teada on seegi, et argooni kivimitest «välja lekkimine» oleneb kivi mõjutavast temperatuurist. Mida külmem on kivim olnud, seda enam on ses säilinud argooni.

Kuna meteoriitidest oli kadunud vaid väike osa seal esialgselt moodustunud argoonist, viitab see tõsiasjale, et Marss on valdava enamuse viimasest neljast miljardit aastast olnud «sügavkülmutatud» seisundis.

Shuster selgitas, et Marsil võis üksikutes eraldatud piirkondades küll ka pikema aja vältel vett leiduda, ent kivimiuuringu tulemused räägivad selget keelt sellest, et suuri meresid või ookeane pole seal viimase nelja miljardi aasta jooksul tekkinud.

Ta lisas, et tänapäeval jälgitava voolava vee tekitatud pinnavormid moodustusid seega tõenäoliselt väga lühikese aja vältel.

USA teadlaste teadusajakirjas Science tutvustatud uuring näitab, et Marsil viimase nelja miljardi aasta vältel valitsenud tingimused ei võimaldanud elu teket ja see oli ehk võimalik vaid planeedi eksisteerimise esimese poole miljardi aasta vältel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75