Foto: Andrus Peegel

Kui 1955. aasta 31. detsembri õhtul kell 22.00 algas Eesti Televisiooni esimene vana-aastaõhtu estraadiprogramm, võis kogu Eesti NSVs Eino Baskini ja Jüri Järveti esinemist nautida umbes 1300 televiisiorist ligi 4000 televaatajat.

Eile raporteeris ETV võidukalt, et hoolimata suurest suvest lülitus 19. juulil, avalik-õigusliku kanali sünnipäeva hommikul kella 8st kuni järgmise hommiku kella 5ni ETV kanalile vähemalt 15 minutiks 510 000 vaatajat.

See nädal oli sündmustevaeses väikeriigis Eesti Televisiooni juubelinädal. Ent ETV on tegutsenud nii pikalt, et ka kõige suuremaist telestaaridest ükski ei passi esindama kogu organisatsiooni.

Kõige paremini sobis selleks 1962. aastal lastekirjanik Ellen Niidu, kunstnik Jaak Palmse ja toimetaja Helvia Tomsoni koostöös sündinud Telepoiss. Seitsmekümnendatel aastatel sõid Hunt Kriimsilm ja Buratino Telepoisi ekraanilt välja, kuid ta tegi jõulise come-back’i helesinisele ekraanile 2002. aastal.

Suurem kui elu

Iga vaataja võib ealistele iseärasuste ja isiklike eelistuste põhjal Telepoisile mõelda just sellise näo, nagu ta ise tahab: Valdo Pant, Rein Karemäe, Mati Talvik, Toomas Uba, Urmas Ott, Vahur Kersna, Aarne Rannamäe, Ilmar Raag, Priit Võigemast... Valik on oi-kui-suur!

Kui teil palutakse öelda, kelle või millega seostub teie jaoks sõna «laulupidu», siis on vastus enesestmõistetavalt Gustav Ernesaks. Kui öelda märksõna «suusatamine», kerkib silme ette tõenäoliselt Andrus Veerpalu. Kui öelda «Vanalinnastuudio», meenub esmalt Eino Baskin. Kui öelda «president», toob see meelde Arnold Rüütli ja Lennart Meri.

Kui öelda märksõna «Eesti Televisioon», siis see ühtki nii selget sümbolkuju silme ette ei too. Teisalt seostub ETV sadade tuhandete inimeste jaoks nii Gustav Ernesaksa, Andrus Veerpalu, Eino Baskini, Arnold Rüütli ja Lennart Meri eredaimate esinemistega.

Just nii, nagu neid inimesi näitas nende elu tähthetkedel ETV, talletuvad nad lõpuks rahva mällu. Sel lihtsal põhjusel, et televisioon on emotsionaalselt kõige mõjukam ja suurema auditooriumiga meedium.

ETV omakorda kõrgub teleilmas uhkes üksinduses, sest ükski eratelekanal ei saa avalik-õiguslikule kanalile kollektiivse mälu loomisel ligilähedalegi. Esiteks puudub eratelekanalitel ajalugu, kuid ETV on üles kasvatanud terveid põlvkondi. See viga oleks pikapeale parandatav, kuid kahjuks ei huvitu kommertskanalid Eesti elust, sest sisseostetud materjal on alati odavam kui omatoodang ning seda müües teenib omanikele rohkem raha.

Näiteks ETV Buratino-saated, videokassetid ja kodulehekülg internetis on laste seas tõeliselt populaarsed. Aga ükski eratelekanal nii kallist saadet niikuinii tegema ei hakka, sest lastele suunatud reklaami on vähe ja kahjuks on ka lapsi üha vähem.

Äriliselt kasulikum on näidata hulgi sisse ostetud multikaid, mis meelitavad Eesti lapsi ostma USAs välja töötatud tegelaskujude järgi Hiinas toodetud mänguasju.

Ent nagu ikka elus – kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Telepoisist on sel sajandil ülekohtuselt saanud ka peksupoiss.

Ka peksupoiss

Ühiskonnas on päris vähe neid asju, milles kõik inimesed on asjatundjad. Nii on peaaegu kõik inimesed piisavalt targad, et teada, milline on hea õpetaja, sest kõik on ju ise koolis käinud. ETV on sama õnnetus olukorras, sest kõik inimesed on tundide kaupa televiisorit vaadanud ja teavad seepärast täpselt, mida peab ETV teisiti ja paremini tegema.

Teine ETV häda on selles, et kuna avalik-õiguslikku televisiooni rahastatakse riigieelarvest, siis arvab iga maksumaksja, iga poliitik ning iga erameedias töötav ajakirjanik, et ETVd tuleb nuhelda eriti karmilt.

Lapake läbi mis tahes ajalehe meediaarvustuste rubriik ja te veendute, et erilist tuld ja tõrva sajab seal ETV kaela. Kanal 2 ja TV3 pääsevad alati kergema keretäiega, kuigi peale uudiste ja reality show´de nad viimasel ajal prime time´is omasaateid peaaegu ei pakugi.

Iga poliitik ja partei võib ETVd poliitilise kallutatuse pärast turvaliselt sarjata, sest selle kanali rahakraan on nende kätes. Erakanalite koha pealt hoitakse keel hoolega hammaste taga, sest need võivad valusasti vastu hammustada.

Vaadatavuselt jääb ETV viimastel aastatel erakanalitele alla sel lihtsal põhjusel, et pakub vähem meelelahutust ja rohkem väärt kraami. Selleks veendumiseks piisab, kui võrrelda näiteks ETV filmikava eratelekanalite valikuga.

Õnneks on avalik-õigusliku kanali käes suurimad telemenukid mitmele maitsele: ülekanded vabariigi aastapäevalt ja suurtelt spordivõistlustelt, «Aktuaalne kaamera» ja «Pealtnägija», Eurovisioon ja «Terevisioon». Tsiteerides ühte neist saateist, jääb sünnipäevalapsele ainult soovida: pealtnägemiseni!

Eesti Televisioon

Asutamisaeg 19. juuli 1955

Missioon

• «Me hoiame ja arendame elu Eestis»

Töötajate arv 380

Eelarve 2005

• 213 miljonit krooni

• Teletoodangu maht 2005 6450 tundi

Programmi kättesaadavus

• Eesti elanikkonnale 99,96%

Vaadatavus (osakaal kogu telerivaatamiseks kulutatud ajast 24 tunni vältel)

• ETV 18,0%

• TV3 23,6%

• Kanal 2 19,6%

Programm

• Omasaateid eesti keeles 51,8%

• Hankeprogrammi suurus 48,1%

Allikas: ETV

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5