Saar Polli värske uuringu kohaselt on eelmise aasta septembriga võrreldes Eesti arenguga rahulolevate eestlaste hulk kasvanud 12 protsendipunkti 61 protsendini.

Uuringufirma juhataja sotsioloog Andrus Saare sõnul on tegu kõrgeima hinnanguga pärast 1995. aastat, mil elu pidas paremuse suunas minevaks 67 protsenti eestlastest.

Muust rahvusest inimestest suhtub Eesti arengusse optimistlikult 49 protsenti, muulaste rahulolus pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud.

Arengut peab negatiivseks 23 protsenti eestlasi ja 35 protsenti muulasi.

Praeguse poliitilise olukorraga on rahul samuti 23 protsenti eestlasi ja 35 protsenti muulastest. Rahulolematuid on eestlaste seas 63 ja muulaste hulgas 49 protsenti. Väga rahulolematud on maainimesed ning Kagu- ja Lääne-Eesti elanikud.

Saar ütles, et mida noorem on inimene, seda enam arvab ta Eesti asju arenevat paremuse suunas. «15-19-aastaste seas on neid inimesi üheksa korda rohkem kui üle 60-aastaste hulgas,» nentis sotsioloog.

Samuti hindavad praegust arengut rohkem kõrgema haridusega inimesed. «Erinevus kõrg- ning põhiharidusega inimeste hinnangutes on umbes kahe ja poole kordne esimeste kasuks,» märkis Saar. Meeste ja naiste hinnangutes erinevust tema sõnul pole.

Positiivsema hinnangu Eesti arengule toob kaasa ka kõrgem sissetulek. «Mida kõrgem on inimese sissetulek, seda optimistlikumalt ta arengut hindab,» lausus Saar.

Tema sõnul mõjutab suhtumist arengusse ka kodakondsus. Teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta inimeste hulgas on pessimistlikuma suhtumisega inimesi märksa rohkem kui neid, kelle arvates arenevad asjad paremuse suunas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5