Rüütel märkis, et peab vajalikuks 12. mail vastu võetud seadust Riigikogus uuesti arutada ning viia see kooskõlla Eesti põhiseadusega.

Presidendi hinnangul on põhiseadusega vastuolus seaduse muudatus, mis lubab valijal elektroonselt oma häält muuta.

Teisi hääletamise liike kasutavatel valijatel üle- ja ümberhääletamise võimalus puudub, põhjendas ta.

«Leian, et seni pole veel piisavalt läbi arutamist pälvinud probleemid, mis seonduvad e-hääletamise korraldamisel ühetaolisuse põhimõtte järgimisega, samuti isikutuvastamise
usaldatavusega,» rääkis Rüütel.

«Kuna Riigikogu on pööranud arvestatavalt tähelepanu valimisreklaamide küsimusele, on oluline veel arutada ka küsimusi, kuidas saab e-hääletamisel vältida seadusega lubamatut valimispropagandat, mis mõjutaks valija tahet valel ajal ja vales kohas,» lisas riigipea.

E-hääletuse vastu on olnud Rahvaliit ja Keskerakond.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 Reformierakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikut, selle vastu oli 32 rahvaliitlast ja keskerakondlast.

Nii Rahvaliidu kui Keskerakonna esindajate hinnangul ei taga e-valimised hääletamise salajasust ega ühetaolisust. Samuti nägid nad elektroonilise hääletamise lubamisel suuremat häälte ostmise ohtu.

Isamaaliitlane Mart Laar ütles 12. mail Riigikogus, et elektroonilise hääletamisele vastu seisjad on silmakirjalikud.

Riigikogu saalis kõnega aplausi välja teeninud Laar avaldas arvamust, et nii Keskerakond kui Rahvaliit on seadusele vastu, sest neil on tekkinud kõhklus, et erakondade valijate seas pole kuigi palju arvutit tundvaid inimesi.

Uue süsteemi välja töötanud valimiste keskkomisjon on kinnitanud, et e-hääletamise rakendamine on võimalik nii 16. oktoobril toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kui ka edaspidi teistel valimistel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.27