|
1904. aastal avastati mõlema naise säilmed paarikümne meetri pikkusest
Osebergi laevast ning kaua peeti neist noorema puhul tõenäoliseks just verise
riituse teooriat, mis nüüd ümber lükati, vahendas Reuters.
Norra lõunaosast rohkem kui saja aasta eest leitud tammepuust pikklaev oli
omal ajal arheoloogiliseks sensatsioonist. Sellest leitud kaks naist surid
teadlaste sõnul ilmselt aastal 834, kui üks neist oli umbes 80 ja teine 50
aastat vana.
Ajaloolased usuvad, et viikingid sooritasid mõnikord ka rituaalmõrvu, mille
tõestuseks on näiteks 10. sajandil rännanud araablase Ahmad Ibn Fadlani
kirjeldus varjaagide matustest Kiievi-Venemaal, kus pussitati tseremoonia ajal
surnuks teenijatüdruk, kes samuti hauda sängitati.
Osebergi laevast leitud luustikke uuesti uurides suudeti aga nüüd tõestada,
et noorema naise murtud rangluud on enne surma mitu nädalat ravitud ning seega
ei saanud see vigastus tekkida arvataval ohverdamistseremoonial, nagu varem
arvati.
«Meil pole mingit põhjust arvata, et selle surma põhjus oli vägivald,»
kinnitas Oslo ülikooli anatoomiaprofessor Per Holck, kes mõlemat varasest
keskajast pärit luustikku uuris. «See murd võis olla põhjustatud komistamisest
või ükskõik millest. Ta võis saada tõsiselt viga, saada ajukahjustuse. Kuid see
murd üksi ei ole märk tapmisest,» kinnitas teadlane.
Samast laevast leitud vanema naise surma põhjuseks diagnoositi viimaste
uuringute järel vähktõbi ning ta kannatas ka Morgagni sündroomi all, mis moondab
hormonaalse ebakõla tõttu naised mehesarnasteks.
Mõlemad naised kuulusid teadlaste arvates kõrgklassi, kuna nad toitusid
peamiselt lihast, samas kui suurem osa viikingeid sõi kala. Noorema naise
hammastest järeldati ka seda, et ta kasutas tolle aja kohta haruldast ja
luksuslikku metallist hambaorki.
Osebergi luustikud kaevati alles hiljuti uuesti välja, kuna arvati, et moodsa
tehnoloogia abil võidakse avastada nende kohta rohkem üksikasju, mis enne 60
aastat tagasi toimunud ümbermatmist teadlaste eest varjule jäid.
Ajaloolased on kaua kahtlustanud, et üks neist naistest võis olla kuninganna
Aasa, kelle lapselaps Harald Kaunisjuus ühendas esimesena Norra ühtseks
kuningriigiks. DNA kogus oli luudel siiski sedavõrd väike, et kahe maetu
sugulust, näiteks seda, kas nad olid kuninganna ja tema tütar, ei suudetud
tõestada ka seekord. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
