«Eriti raske oli valikut teha täiskasvanute loomapiltide kategoorias, kus paarkümmend fotot olid väga head,» näitlikustas Riis. «Võidutöö kiilidest mõjus suurelt esitledes tõeliselt maaliliselt.»Riis vahendas žürii esimehe Rein Marani ja žürii liikmete seisukohta, et noorte ja laste arvestuses laekus võistlusele palju häid töid ning nende kaemine oli kõigil südame soojaks teinud. Kui esimesele «Looduse aasta foto» võistlusele 2001. aastal saatsid pilte 250 looduse pildistajat, pidasid ürituse eestvedajad Riisi väitel seda hiigeltulemuseks. Mullu aga kogunes töid 2500–3000 ja juba 450 autorilt. Seekord saatsid enam kui 600 autorit võistlusele 4500 tööd. «Eks inimestel ole rohkem võimalusi hea fototehnika soetamiseks ning üha enam väärtustatakse vaba aega, mida veedetakse looduses,» pakkus Riis põhjuse, miks võistlus populaarsemaks muutub. Loomapiltide kategoorias esimese auhinna pälvinud tallinlane Jaak Siirak tunnistas eile pidulikul autasustamisel Postimehele, et fotot kiilidest ei teinud ta spetsiaalselt võistluse tarvis ja et see tabamus sündis natuke kogemata. Siiraku võidupilt sündis Palivere lähedal liivakarjääris. Fotovõistlus oli laste, noorte ja täiskasvanute arvestuses ning kõigil jagunesid pildid kolme kategooriasse – loomapilt, looduspilt ning inimene ja loodus. Seega anti välja üheksa esikohaauhinda, Tantsiva Hundi kuju.
|
Kuuendat korda toimunud võistluse «Looduse aasta foto»
žüriil oli selle korraldaja Jaan Riisi väitel tänavu mitmeski kategoorias kõige
paremate tööde väljavalimisega tõsiseid raskusi, sest võistluse tase on
aasta-aastalt sedavõrd paranenud. 
Vanemad uudised
