Brasiilia vutitäht Ronaldo Rio de Janeiro vähihaigla väikeste patsientide keskel. Teadlased loodavad, et lapseeas esineva leukeemia vastu võidakse tulevikus luua vaktsiin. Foto: AP

Sellise üllatava avastuse tegid viisteist aastat kestnud ning 11.000 lapse andmeid hõlmanud Suurbritannia Lapseea Vähiuuringu projekti teadlased.

«Koduvälisel sotsiaalsel kontaktil teiste lastega võib hilisemas elus kaitsev efekt olla,» kinnitas leukeemiaekspert Eve Roman.

Spetsialistide sõnul peaksid uuringu laiemad tulemused ümber lükkama leukeemia kohta levivaid «hirme ja anekdootlikke teateid».

Romani kinnitusel ei leitud näiteks elektromagnetiliste väljade ning lapseeas tekkiva leukeemia vahel «absoluutselt mingit seost».

Samuti lükati ümber kahtlused, et haigust võib põhjustada vastsündinutele verehaiguste ennetamiseks süstitav K-vitamiin.

Leukeemia ehk valgeveresus on arenenud lääneriikides kõige levinum laste vähivorm.

Uuringu kaasautori Mel Greavesi sõnul arvavad teadlased, et leukeemiat põhjustab «topeltlöök».

Esimene riskifaktor on geneetilise iseloomuga ja kujuneb välja, kui kromosoom laguneb ning osa selle DNAst läheb vahetusse teise kromosoomi omaga. See seotakse valesti ning tulemuseks on hübriidgeen.

Ent see lootestaadiumis tekkiv ebanormaalsus on üsna levinud ning esineb hinnanguliselt umbes ühel lapsel kahekümnest.

Kuna leukeemia tekib vaid ühel geenidefektiga lapsel sajast, peab haigusel olema ka teine vallandaja.

Greavesi arvates on selleks vähene kokkupuude levinud nakkushaigustega koolieelses vanuses, mis põhjustab hiljem haigustekitajatega kokku puutudes liiga tormilise immuunsüsteemi reaktsiooni.

6300 terve ja 3100 vähihaige lapse andmete analüüs näitas, et valgeveresuse kõige laiemalt levinud vormi akuutset lümfoblastilist leukeemiat esines lasteaias käivatel lastel palju harvemini kui kodus üles kasvanud jõnglastel.

Greavesi sõnul võivad teistelt lastelt pärinevad haigustekitajad immuunsüsteemile efektiivset reageerimist «õpetada.»

Ilma taolise «treeninguta» võib koolis esimest korda ohtlike mikroobidega kokku puutuva lapse organism aga üle reageerida.

See põhjustab immuunrakkude kasvukohaks olevas luuüdis rakkude vohamist, mis võib omakorda vallandada leukeemia.

Kui see teooria osutub õigeks, on Greavesi sõnul võimalik luua profülaktilist vaktsiini, mis annab lastele nende immuunsüsteemi «harides» leukeemia vastu immuunsuse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33