| |
|
 |
Haridusminister Mailis Reps ei kavatse suuremat osa oma eelkäija plaanidest ellu viia.
Foto: Peeter Langovits |
|
Reps põrmustab oma eelkäija haridusreformi
(164)
25.04.2005 00:01
Dagne Hanschmidt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eesti haridusmaastikul hakkavad puhuma uued tuuled, sest haridusminister Mailis Reps ei kavatse edasi arendada suurt osa eelmise ministri Toivo Maimetsa välja käidud reformidest.
Seoses ministri vahetusega võivad kergemalt hingata pedagoogid, kelle töölepalkamiseks tahtis Maimets sisse seada tähtajalised töölepingud. Samuti ei kavatse Reps nõuda õpetajate perioodilist kvaliteedikontrolli. «Ma ei toeta sellist õpetajat ahistavat süsteemi,» ütles Reps Postimehele. Tema hinnangul on enamik Eesti pedagooge tublid ning ise huvitatud järjepidevast täiendkoolitusest, et õpikvaliteeti parandada. Toetust ei leia Repsi poolt ka Maimetsa plaan anda lapsevanematele õigus kaasa rääkida kooli direktori valimisel ning õpetajate palkade määramisel.Koolikatsed jäävad Keskerakondlasest haridusminister ei poolda ka esimeste klasside sisseastumiskatsete kaotamist, millega välja tulles Maimets kaks kuud tagasi nii meedias kui kohvikulaudades tõsise diskussiooni tekitas. «Üheksakümnendate keskel võitlesid lapsevanemad õiguse eest kooli valida ning saidki selle. Kui on tegu vaba valikuga, tekib paratamatult konkurents,» rääkis Reps. «Kui aga kõik õpilased on kohustatud käima elukohajärgses koolis, vahetavad paljud pered elukohta juba lapse kooli nimel. Vaevalt see mõistlik oleks.» Samuti kustutab Reps erakooliomanikes hiljuti tärganud lootused, sest ta ei toeta Maimetsa soovi panna erakoolid riigi- ja munitsipaalkoolidega ühe pulga peale, makstes kinni kõik erakooli kulud. Pikemas perspektiivis tähendanuks see õppemaksu kadumist erakoolidest. «Erakoolide massiline laienemine tähendaks senise haridusliku kihistumise veelgi kiiremat arengut,» nentis minister. Reps nägi erakooli pigem spetsiifilisemat laadi haridusvõimaluse pakkujana ning ta luba neile rahalist abi vanal põhimõttel ehk siis õpilaste pearahana. Reaalsuses ei tööta Toimima ei hakka ka Res Publica üks hariduslikke suurprojekte ehk uus pearahasüsteem, millega Maimets soovis koolilapsega kaasas käivat pearaha tõsta kümne protsendi võrra. Pearaha hulka oleks sellisel juhul arvestatud ka koolide remondiraha, mida riik on seni eraldi maksnud. Repsi sõnul vajab koolide rahastamismudel küll muutmist, kuid näiteks kooli remondiraha pearahasse lisamise asemel tuleks raha jagamisel lähtuda koolide tegelikest kulutustest. Ehk siis sellest, kui palju läheb õppekava rakendamine tegelikult maksma. Maimets ütles eile Postimehele, et Repsi õppekavapõhine rahastamisplaan on küll huvitav ja tundub ideena väga hea, kuid praktikas on see paraku teostamatu. Ta meenutas, et Tartu Ülikool üritas vahepeal teaduskondade vahel raha jaotada samuti tegelikku maksumust välja rehkendada püüdes, kuid süsteem ei toiminud. «Olen selle etapi läbinud ning võin anda tuhat erinevat põhjust, miks see reaalsuses kahjuks ei tööta,» rääkis ta. Kommenteerides olukorda, kus uus minister kavatseb prügikasti visata suurema osa tema senistest reformikavadest, nentis Maimets, et tema probleemilahendused olid sadade inimeste – poliitikute ja spetsialistide koostöös välja töötatud. «Kahtlustan, et väga palju paremaid lahendusi leida ei saa, aga ma ei välista seda,» lisas ta. Maimetsa sõnul jääb ta ülima huviga ootama, milline Repsi tegevuskava reaalsuses välja nägema hakkab. «Probleemid on meil olemas, kuid peale mõnede loosungite ei ole ma lahendusi kuulnud,» nentis Maimets. «Kui tulevad lahendused ja teod, eks siis saab täpsemalt arvamust avaldada.»
|
