Kui meie esivanemad värvisid mune sibulakoorte ja vihalehtedega, siis tänapäeval pakuvad poed selleks kümneid vahendeid ja võimalusi. Aga kevadetunde võib tuppa tuua ka hiirekõrvul okste, lilleseadete, omanäoliste tekstiilide ja huvitavate anumatega. Näiteks paigutage kirjud, aga miks mitte ka värvimata munad dekoratiivvormidesse, erilistesse munapeekritesse – sel juhul muutuvad need «munalavastused» ruumikujunduse osaks.

Kirglikul rändajal Mall Ojal on kogunenud väike munapeekrite kogu. «Kuna meil on peres praegu väikeste lastega vahe sees, siis me mune ei värvi, aga pühade ajal saab igaüks valida meelepärase munatopsi,» sõnab naine, kellele kümme aastat tagasi kingiti Anu Ivaski kauni maalinguga munapeeker. «Sellest vist tekkiski armastus teistmoodi topside vastu, ilma et ma neid ise veel ostnud oleks,» meenutab Oja.

Reisimeeneteks ostabki naine munapeekreid. Näiteks on ta mitmekümne ühikuni ulatuvas peekrikollektsioonis Inglismaalt Hampton Courti lossist, kus elasid Anne ja Henry VIII, toodud tops Anne Boleyn.

Tsikaad pärineb Prantsusmaalt, karu Yellowstone´ist («Ameerikas ei näinud ma kuu aja jooksul ühtki munatopsi, seegi sobib rohkem viinapitsiks,» selgitab Oja). Põhjapõdrad ja virmalised on Lapimaalt kingiks saadud. «Ahvenamaa munatopsi autor on imearmas keraamik Judy, kes sai noorena maailmainimeseks, aga naasis hiljem kodumaale,» räägib Oja. «Isegi Tarja Halose kodu kaunistab tema keraamika.»

Must traattops on aga seni viimane ost Stockholmist Åhlensi kaubamajast. «Lihtne minimalism, mis mulle hästi meeldis, ostsin neid kohe palju, et pühade ajal kinkida,» selgitab Mall.