Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige, võrgutarkvara professor Tanel Tammet.
Online-intervjuu kestab reeglina kaks tundi, mille jooksul vastab intervjueeritav nii paljudele küsimustele kui jõuab. Postimees Online’i toimetus teeb esitatud küsimuste hulgast valiku, välistades korduvad küsimused ning eelistades aktuaalsemaid ja erinevate küsijate küsimusi.
Kas Rohelised pooldavad praegust tulumaksusüsteemi, üleminekut astmelisele tulumaksule või mõnda kolmandat varianti?
Pooldame praeguse maksukoormuse püsimist üldjoontes samasugusena, nagu praegu: umbes 1/3 SKPst. Seejuures tahame suurendada keskkonnamaksude osakaalu ning vastukaaluks langetada tulumaksu. Meie arvates on praegune maksu- ja ettevõtluskeskkond ebaõiglane; osadel ettevõtetel on võimalik kasutada ühiseid ressursse - näiteks puhast vett - palju odavamalt, kui teistel ettevõtetel või eraisikutel. Seetõttu tuleb tõsta ressursimakse ja tagada, et keskkonnale tekitatud kahju hüvitatakse - maksude kaudu - nendesamade ressursside kulutajate poolt. Kui me nüüd ressursimakse tõstame, ning samal ajal ei soovi üldist maksukoormust tõsta, siis paratamatult peame langetama mingeid teisi makse. Seetõttu soovime langetada tulumaksu parasjagu niipalju, kui palju saame eelarvesse lisaraha keskkonnamaksude suurendamise eest.
Konkreetsed maksupoliitika detailid on meie programmitöögrupi poolt välja töötatud, ning praegu toimub erakonnasisene avalik hääletus maksu- ja eelarvepoliitika erinevate punktide osas: lõplikud otsused sünnivad kõigi erakonnaliikmete osalusel. Hääletusega saab tutvuda meie kodulehel http://roheline.erakond.ee.
Mida Te arvate praegusest haridussüsteemist? Kas Teie arvates peaks midagi muutma? Kui jah, siis mida?
Nagu muudes valdkondades, nii toetame ka haridussüsteemis rahulikku, loomingulist arengut. Praegu see areng eriti hästi tagatud ei ole, sestap üritatakse haridust tsentraalselt käskida ja suunata, mille põhitulemusena kasvab lihtsalt õpetajate ja õppejõudude ebaproduktiivne administratiivne koormus. Hariduse võtmeisikuteks on õpetajad ja õppejõud: nende töö ja initsiatiiv on kogu hariduse tegelik sisu ja edasiviiv jõud. Meie peamine eesmärk on tekitada olukord, kus nii õpetajate kui õppejõudude töökohtadele oleks pidev konkurents. Õpetajakutse peab olema lihtsalt piisavalt atraktiivne! Mis selleks vaja on? Esimene asi on kahtlemata palk. Piisavalt atraktiivse palganumbrita seda huvi ja konkurentsi kunagi ei teki. Järgmine asi on pikaaegsed tagatised: ei tohi lubada praeguse olukorra jätkumist, kus õpetajate heaolu on näiteks otseses sõltuvuses kohaliku omavalitsuse huvist või huvipuudusest koolide vastu. Kolmandaks peab õpetaja töö muutuma ühest küljest kergemaks - administratiivset koormust suunata abiõpetajatele, varustada kõik õpetajad oma laptopi ja projektoriga, tekitada vaba, üle-eestiline õppematerjalide andmebaas - mis teisest küljest võimaldab õpetajal oma põhitööd loomingulisemalt teha. Kõrghariduse küsimused on tegelikult analoogilised: võtmeteema on õppejõu ameti muutmine sedavõrd atraktiivseks, et õppejõu kohtadele tekiks tegelik konkurss. Praegu see nii ei ole. Kui küsida, kust selleks kõigeks raha leida, siis vastuseid on kaks. Esiteks tuleb paratamatult suurendada hariduskulude protsenti SKP-st (võibolla sidudagi see otse SKP-ga), teiseks aga kulutada protsentuaalselt hulga vähem raha nö betoonivalamisele õppekulude nime all. Meil on raha vähe, õpetajatele ei jaksa palka maksta, küll aga jaksame hariduskulude sildi all ehitada ülikallist kinnisvara ja osta ülikalleid sisesseadeid!
Roheliste suurim nõrkus on kindlasti võimetus olla haldussuutlik kõigis eluvaldkondades. Ometi peaks igal erakonnal olema oma poliitika (halduskava) iga eluvaldkonna kohta. Kuidas seda nõrkust vähendada või leevendada?
Kuna oleme uus erakond, siis ei saagi meie ridades olla (juba) tuntud poliitikuid ja tippametnikke. Tegelikult on aktiivsete ja kompetentsete inimeste erakonnas päris suur, ning meie programm katab kõiki suuremaid riiklikke valdkondi. Tõsi, et osad nendest valdkondadest - eeskätt keskkond, haridus, tervis, demokraatiaküsimused - on teistest olulisemad. Muudes küsimustes toetavad meie programmilised seisukohad enamasti rahulikku arengut, panemata ette järske suunamuutusi. Poliitikute ja riigiametnike võimalused protsesse juhtida on tegelikult piiratud, kõige olulisem on võimaldada inimestel ja ettevõtetel mõistlikus keskkonnas omaette toimetada ja areneda.
Kuidas põhjendate koostööd Tööandjate Keskliiduga ja oma tulumaksupoliitikat, mis viitab justkui paremradikaalsusele kuigi ideaalis peaksid Rohelised olema ülemaailmselt pigem kergelt vasakpoolse maailmavaate esindajad?
Meil ei ole mitte midagi Tööandjate Keskliidu vastu, kuid otsest koostööd nendega meil ei ole. Oleme küll diskussiooniks välja pakkunud analoogilise maksuarvestuse põhimõtte, mis sisuliselt maksupõhimõtteid ei muuda, vaid muudab lihtsalt vormi: kuidas üht või teist asja nimetatakse. Selle diskussiooni mõte on muuta maksuarvestus inimestele arusaadavamaks, mitte aga vähendada või suurendada kellegi tegelikke makse. Paremradikaalsusega ei ole siin midagi tegemist. Ettepanek maksu-ümbernimetamise üle ei ole ka meie erakonna ametlik poliitika: ta on üks punkt liikmete seas toimuvas erakonna sisehääletuses. Umbes nädala pärast saame näha, kas erakonna enamus seda ettepanekut toetab või ei.
Mitu kohta loodate parlamendis saada?
Arvan, et saame vahemikus 6-10 kohta.
Milliste parteidega sooviksid Rohelised tulevases Riigikogus eelistatult koostööd teha ja milliste erakondadega välistaksite valitsuskoalitsiooni mineku?
Meil on kindel seisukoht teha koostööd ainult konkreetsete eesmärkide nimel ja selgete kokkulepete alusel. Nö poliitilis-isiklikel põhimõtetel ei välista me koalitsiooni mitte kellegagi. Tegelikult sõltub mistahes koalitsiooni minek - pärast võimalikke eelläbirääkimisi - erakonnaliikmete otsusest: põhikiri nõuab meil ses küsimuses erakonna sisehääletuse korraldamist.
Millised on teie hinnangul kolm kõige põletavamat probleemi Eestis ja kuidas neid lahendada?
Punkt üks on haridussüsteemi jätkusuutmatus. Praegu ta funktsioneerib - kuigi võiks paremini funktsioneerida - kuid samal viisil jätkates käib meie haridus alla, mis mõjub kogu majandusele, kultuurile ja ühiskonnale hävitavalt. Õpetaja ja õppejõu elukutse tuleb muuta sedavõrd atraktviiseks, et sinna tekiks tung. Punkt kaks on meie majanduse fokuseerumine ressursse raiskavatele ja keskkonda hävitavatele, lihttööl põhinevatele ärimudelitele. Kindlasti on vaja sisse viia tõhusad ressursimaksud, toetada majanduses mitmekesisust ja uusi algatusi, mitte aga orienteeruda ühemõtteliselt praeguste suurettevõtete lühiajalistele huvidele. Punkt kolm on meie riigivalitsemise jätkuv kaugenemine kodanike huvidest ning võimu kontsentreerumine väikeste kildkondade kätte. Kõige tõhusam viis olukorda paranda on Shveitsi tüüpi otsedemokraatia järkjärguline sissetoomine, algul kohalike omavalitsuste, siis ka riigi tasemel tehtavate otsuste kontrollimiseks ja täiendamiseks. Ilma kodanike õiguse ja võimaluseta tungiva vajaduse korral ise hääletusi korraldada, otsuseid langetada või vetostada, liigub meie riigijuhtimine - igal tasemel - kodanike käest väikeste võimutsentrite kätte.
Kuidas suhtuvad Rohelised end 'radikaalseks' organisatsiooniks nimetavasse ühendusse Loomade Nimel?
Meie erakond ei ole radikaalne organisatsioon. Me ei poolda ega korralda loomade isetegevuslikku vabastamist farmidest, protestiaktsioone lihasööjate või nahkriiete kandjate vastu. Samas oleme väga selgelt loomade - ja üldiselt kogu eluslooduse - poolt eeskätt selles mõttes, et looduslik mitmekesisus on hindamatu väärtus, mida tuleb iga hinna eest säilitada. Loomade põhjendamatu tapmine ja neile kannatuste põhjustamine on kuritegu, mille tuvastamise ja adekvaatse menetlemise ning range karistamisega tuleb oluliselt rohkem tööd teha, samuti tuleb loomapiinamise karistusi karmistada. Ma ei saa kuidagi nõus olla olukorraga, kus näiteks koera tapmist käsitletakse eeskätt lihtsalt kui isikliku vara hävitamist! Ma ei saa kuidagi nõus olla olukorraga, kus raielubasid antakse kergekäeliselt, tagamata metsa samaaegset taastumist, uurimata piirkonna looduskeskonna püsimist kompleksselt. Ja veel: Eesti jätkuv võimetus elementaarseks õlitõrjeks mereõnnetuste korral on täiesti talumatu olukord.
Kas Rohelistel on paika pandud (edu korral) ka oma ministrikandidaadid ja kes nendeks oleksid?
Me ei ole - põhimõtteliselt - asunud karu nahka jagama, muuhulgas ei ole me paika pannud mitte ühtegi ministrikandidaati. Samas on meil olemas kompetentseid ja kogenud inimesi iga riikliku valdkonna jaoks.
Olete oma ringkonna esinumber. Kui saate mandaadi, kas siis tegelikult lähete ka Riigikokku neljaks aastaks ja loobute professori kohast? Või plaanite kaht tööd paralleelselt teha?
See ei ole isiklikus plaanis kuigi lihtne küsimus. Ühest küljest on ma oma elukutse veendunud patrioot ja soovin igal juhul tegeleda uurimistöö ja tudengite õpetamisega. Teisest küljest on rohelise mõtteviisi reaalne jõudmine poliitikasse hädavajalik. Muuseas arvan, et pikemas perspektiivis tasuks kaaluda mitmes riigis kasutusele olevat mudelit, kus riigikogu ei ole täies koosseisus põhikohaga töö, vaid enamus riigikogust koguneb ca kolmandiku või veerandi jagu oma ajast. Intensiivset ja pidevat seadusandlikku tööd teevad praeguses riigikogus niikuinii alla poole liikmetest, muuhulgas näiteks komisjonide ja fraktsioonide esimehed.
Toon katkendi Teie laupäevasest esseest:
"Töö-ühiskond , kus inimesed on paremini organiseerunud ja pingutavad rohkem, toodab suuremal hulgal toitu, tööriistu, teadmisi ja relvi, kui mõnu-ühiskond, mille liikmed eelistavad puhkust ja meeldivat äraolemist. Varem või hiljem neelatakse mõnu-ühiskonna liikmed töö-ühiskonda. Aborigeen võtab valge mehe asjad ja kombed esimesel võimalusel üle. Natuke veel, ja aborigeen on tugevama ühiskonna poolt ära seeditud, tema kultuur ja ühiskond kaob."
Grüüne persooniloo järgi otsustades olete palju reisinud inimene. Miks siis jutlustada sellist vulgaardarvinismi, mis pole ei eetiline ega faktiliselt õigegi, vaid jätab mulje profašistlikest hoiakutest? Kas elu pole natuke keerulisem kui see jutt töökatest valgetest ja mõnulevatest aborigeenidest?
Kui see nüüd üheks küsimuseks kokku võtta, siis - mind huvitab väga, kas see lõik kajastab Teie tegelikke hoiakuid või oli mõeldud vaid provokatsiooniks?
Artikli mõte oli rääkida sellest, kuidas ühiskond inimestega manipuleerib, pannes nad tegema rasket ja keerulist tööd ning asetades nad olukorda, mis on hea küll ühiskonna kui omaette organismi tugevnemiseks, ei ole aga tihtipeale hea inimestele endile, kes sellessamas ühiskonnas elavad. Ehk lühidalt: kuidas ühiskond inimesi ära kasutab niimoodi, et inimesed ise sellest arugi ei saa. "Aborigeeni" all pean ma siinkohas silmas inimesi, kes elavad majanduslikus mõttes vähemefektiivses ühiskonnas. Aborigeenid selles lõigus on ka eestlased ja muud eurooplased, kelle ühiskonda neelatakse euroopa ühiskonda, mida omakorda neelab ameerika ühiskond. Muideks, ma olen veendunud antifashist ja pean inimeste sünnipäraseid võimeid enamvähem ühetugevateks: suured erinevused kujunevad välja erinevatest väärtushinnangutest ja motivatsioonist. See, millega sa rohkem tegeled, mõjutabki sinu arengut.
Teie partei on otsedemokraatia poolt. Kas võimu juurde saades paneksite referendumile ka surmanuhtluse taastamise?
See on nimelt lihtne ja põhimõtteline küsimus, mille suhtes otsuse kujundamiseks igaüks piisavalt teadmisi omab- sobiks üpris hästi referendumite kõlblikkust välja selgitama.
Referendumile ei saa panna eelnõusid, mis on vastuolus põhiseaduse või ülimuslike rahvusvaheliste lepetega. Euroliidus olles ei ole meil õigust kehtestada surmanuhtlust, seega ei saa seda kehtestada ei riigikogu poolt ega ka referendumile panna. Teisipidi, kui me euroliidus ei oleks, ning piisav hulk inimesi sooviks surmanuhtluse referendumi korraldamist, siis tuleks seda teha. Kodanike soovid on riigi mõttes ülimuslikud: ei ole mingit tarka onu, kes rahva eest targa otsuse teeb. Usk nö heasse tsaari või heasse erakonda või heasse riigikogusse, kes kõik meie mured lahendab, on lapsik. Isiklikult olen surmanuhtluse veendunud vastane.
Kuidas suhtuvad Rohelised tuulepargi rajamisse hiiemäele?
Konkreetne juhtum, mida te silmas peate, on väga keeruline. Ükskõik kumbas suunas otsus teha, ikka on otsusel negatiivsed tagajärjed. Paraku ei ole rohelised veel ei riigikogus ega kohalikes omavalitsustes esindatud, seega ei ole meil olnud võimalust nimetatud juhtumiga konkreetselt tegeleda. Omavahel oleme seda loomulikult arutanud.
Tean, et ühes valimisringkonnas kandideeriv Roheliste esinumber oli nõus liituma rohelistega vaid tingimusel, kui ta saab valimistel oma ringkonnas esinumbriks. Tema poliitilisest taustast on teada pidev parteivahetus omale soodsamas suunas. Ühest erakonnast on ta isegi välja heidetud. Ta sai poliitiliste mahhinatsioonide tulemusena linnapeaks, kogumata ise niipalju hääli, et volikokkugi pääseda...
Kahtlen tõsiselt sellise inimese lojaalsuses ja rohelises maailmavaates. Kas teie arvates ei nõrgesta selliste avantüristide kaasalöömine erakonna mainet? Miks Roheline erakond nii kergekäeliselt usaldab liitujaid ja ei teosta tihedamat taustakontrolli?
Juhatus suhtles selle kandidaadiga päris aktiivselt, mingit kergekäelist otsuse langetamist ei olnud. Kokkuvõttes leidsime, et ta on reaalselt valmis panustama erakonna eesmärkide täitmiseks: tegu on rohelise maailmavaatega inimesega, vaatamata tema senisele aktiivsele poliittegevusele.
Kuidas suhtuvad Rohelised sellesse suundumusse,et koolides kärbitakse loodusõpetust ja selle asemele püütakse sisse panna sundluslikku usundiõpet?
Suhtume loodusõpetuse, bioloogia ja üldse reaalainete kärpimisse halvasti, ning oleme selliste ainete osatähtsuse taastamise isegi oma programmiliseks punktiks võtnud. Usuõpetuse osas ei ole meil põhimõttelist seisukohta ei poolt ega vastu. Isiklikult suhtuksin usuõpetusse pooldavalt, kui ta oleks esitatud filosoofia ja ühiskonnaõpetuse osana. Usundite ajalugu ning nende seos filosoofiliste küsimustega on väga huvitavad ja harivad. Spetsiaalse eriaine tekitamisse suhtun pigem skeptiliselt.
Arvame vastupidi - see on ka meie programmiline punkt - et loodusõpetus,
Kas Roheliste võimuletulekuga karmistuvad keskkonnakaitselised seadused?
Lühidalt: jah.
Kas suudate oma erakonnaga hallata ka teisi valdkondi peale keskonnakaitse? Kui jah, siis kes Roheliste erakonnast on võimeline tegutsema kaitsepoliitika valdkonnas? Milline on roheliste kaitsepoliitiline nägemus?
Erakonda ei ole mõtet formeerida ühe-kahe eriküsimuse või valdkonna pärast. Meie vaade riigiküsimustele on üks suur tervik, kus me lihtsalt prioriteerime teisi sfääre ja valdkondi ja mõtteviise, kui praegused parlamendierakonnad. Loomulikult tegeleme kõigi riiklike valdkondadega, muuhulgas kaitsepoliitikaga, olen näiteks isegi kaitsepoliitikaga servapidi seotud kui Eesti esindaja NATO infotehnoloogia paneelis (mis mind muidugi kaitsepoliitika eksperdiks ei tee, selleks on meil palju kompetentsemad inimesed). Kaitsepoliitika põhiküsimuseks on meie arvates reaalse kaitsevõime tugevdamine igal tasemel, mis tähendab eeskätt NATO struktuurides heaks partneriks olemist, teiseks totaalkaitset. Soovime muuhulgas üldise sõjaväekohustuse jätkamist, kaitseliidu tugevdamist ja kaitseküsimuste arvestamist riigi reservide ja infrastruktuuri planeerimisel.
Kuidas suhtute plaanitavasse Tallinn-Varssavi kiirraudtee Rail Baltica projekti? Kas see peaks läbima pigem Tartut või Pärnut?
Suhtun väga positiivselt, aga ei ole piisavalt kursis argumentidega ühe või teise linna kasuks.
Kas toetaksite raskeveokitele maksude kehtestamist, et suurendada seesuguse suure ohufaktoriga liikluse suunamist pigem kordi turvalisemale ja keskkonnasõbralikumale raudteele?
Jah.
Kuidas suhtute koerte ja muude lemmikloomade avalikesse söögikohtadesse kaasavõtmisesse? Kas Teie suhtumine on sama ka teatrite, muuseumide, raamatukogude ja kontserdisaalide külastuste puhul?
Ilmselt on küsimus ajendatud hiljutisest uudisest, kus koeraga praamil reisinud Strandbergil tekkis sõnavahetus inimestega, kellele koer ei meeldinud. Olen ise ka koeraomanik - mul on elu jooksul olnud kolm koera - ja suhtun üldjuhul mõistvalt lemmikloomaga ringiliikumisse. Seejuures on kõigile selge, eeskätt koeraomanikule endale, et ilma selge hädavajaduseta ei ole hea mõte koeraga tükkida kohtadesse, kus ta hakkab teisi inimesi ärritama. Koeral on endal samuti nigel sellistes kohtades viibida.
Kuuldavasti suudab Viru-Nigula Tüükri tuulepark katta umbes 1% Eesti energiavajadusest. Kui suureks on nägemus paisutada tuuleenergia osakaalu? Kas veel sadakond tuuleparki, neist enamik põhjarannikule?
Kas tuulepargid on lisaks esteetilisele maastikupildi risustamisele veel mingil moel ohtlikud keskkonnale ja ümberkaudsetele inimestele?
Niipalju kui olen sellekohaste uurimustega tutvunud, siis praktiliselt ei ole. Kindlasti ei ole nad ohtlikud inimestele, suuremate lindude puhul on peamiseks efektiks küll see, et linnud muudavad oma rände- ja liikumisteid, minemaks tuulikutest mööda. Tuulikute tõttu saab surma teatud hulk värvulisi, millest on kahju, kuid tuulikute tõttu hukkunud lindude arv on suhteliselt väike, nii et värvuliste kohalikule populatsioonile tuulikud ohtu ei kujuta. Väikelinnud on ka väga õppimisvõimelised, tõenäoliselt õpivad nad aja jooksul tuulikutest kuigivõrd hoiduma.
Roheliste üks eesmärke on üleminek põlevkivienergeetikalt taastuvenergeetikale. Olen aru saanud, et peamiselt kavatsete arendada tuuleenergeetikat. Kuidasmoodi kavatsete lahendada tuuleenergia ebastabiilsuse probleemi? Kas iga tuuleenergia MW kohta tuleb välja arendada reservvõimsus selleks juhuks kui tuult pole?
Tuuleenergia ebastabiilsus ja reservvõimsused tuulepuuduse puhuks oleks suur probleem, kui kavatseksime minna 100% üle tuuleenergiale. Sellist kava meil aga mingil juhul ei ole: pikas perspektiivis näeme ette, et tuuleenergia võiks anda kuni kolmandiku elektrienergiast, lähiaastatel oluliselt vähem. Ebastabiilsus on ju elektrienergeetika klassikaline probleem, kuna tarbimine on samuti ebastabiilne: elektrisüsteemid on seepärast ehitatud taluma mõistlikes mahtudes ebastabiilsusi, ning seda taluvusvõimet saab oluliselt tõsta, kui lülitada meid efektiivselt Skandinaavia elektrivõrku. Praegusel hetkel on reaalne probleem rohkem see, et kuidas paari aasta jooksul saavutada euroliidu nõuete jaoks piisavat taastuveenergeetika taset: kui me seda ei tee, tuulikuid ei ehita, hakkame varsti maksma suhkrutrahvidest palju kõvemaid trahve.
Kui meil on valida odavama, atmosfääri CO2 paiskava ja põhjaveevarusid raiskava põlevkivienergeetika ja puhtama, kuid kallima taastuvenergeetika vahel, siis milline oleks Roheliste valik? Kas Roheliste energiakava toob kaasa märgatava energiahinna tõusu ja pärsib selle kaudu Eesti majanduskasvu?
Eelistame puhtamat ja kallimat, aga me ei ole radikaalid: me ei soovi põlevkivikaevandusi kohe kinni panna. Soovime hakata reaalselt ennast ette valmistama olukorraks, kus me lihtsalt peame seda kallimat taastuvenergeetikat kasutama. Oskuste ja kogemuste omandamine ning võimsuste järkjärguline arendamine on palju parem variant kui silmade kinnipigistamine. Kallim energeetika tekitab muuseas ka survet arendada vähem energiamahukat, tehnoloogilisemat ja suuremat lisaväärtust andvat tööstust.
Kuidas suhtute plaani rajada Eestisse tuumajaam? Kas riigikogus ja valitsuses olles välistate võimaluse, et Eestisse rajatakse tuumajaam? Kui oleks valida, kas rajada Eestisse üks suur või mitu väiksemat tuumajaama, siis kumma valiksite?
Rohelised jagunevad globaalselt kahte lehte: osa on nõus tuumajaamadega kui kiire alternatiiviga CO2 vähendamiseks. Osa arvab, et tuumajaamade riskide suurus - nii keskkonna kui majanduse mõttes - on liiga suur ning parem on arendada muid alternatiivenergia viise. Eesti oludes, kus meil alternatiivenergiat pole seni praktiliselt arendatud, samas on võtta korralik tuuleressurss, tuleks kõigepealt kasutusele võtta tuulikud kui suhteliselt lihtsamad ja kindlamad energiaallikad. Seega oleme tuumajamaade vastu: nii nende rajamise vastu Eestis kui meie maksumaksja raha tuumajamaadesse investeerimisse vastu üldse.
Kas Eestis on alkoholiprobleem? Kui jah, kas ja kuidas näete ette selle lahendamist?
Jah, Eestis on alkoholiprobleem, ja lähiperspektiivis seda nö lahendada ilmselt ei õnnestu. Saame ja peame alkoholiprobleemi leevendama ning esimeseks sammuks peaks minu meelest olema alkoholireklaami täielik keeld.
Kuidas suhtute Rootsi roheliste uutesse ideedesse sh. maksta palka kõigile võrdselt palka, sõltumata ametist, tehtud töö kogusest ja tulemusest, samuti töötutele?
Sellist kava Rootsi rohelistel ei ole.
Kas olete nõus minema valitsusse, mille peaminister on Edgar Savisaar, mis jätkab juriidiliselt (väidetavalt) korrektset, kuid ebaeetilist JOKK-stiilis valitsemist, ja mis jätab pronkssõduri oma kohale? Milline neist kolmest aspektist on teie erakonnale kõige vähem vastuvõetav?
Meid huvitavad põhimõtted, reaalsed eesmärgid ja otsused. Edgar Savisaar on isik, mitte põhimõte. Pronkssõdur on mälestusmärk langenutele, mitte põhimõte. JOKK on põhimõte, mis ei ole meile vastuvõetav.
Reformierakond lubab nelja aastaga kaks korda kõrgemat pensionit, Keskerakond tõstaks sama ajaga keskmise pensioni 8000 kroonini. Kui kõrge peaks teie hinnangul olema keskmine pension aastal 2011? Paluks mõelda vastust andes pensionärile, kes otsustab teie vastuse põhjal, millise erakonna poolt hääletada.
Eristume reformierakonnast ja keskerakonnast muu hulgas selle poolest, et me ei jaga taolisi katteta lubadusi. Kas te mäletate analoogilisi lubadusi ajas nii umbes kümme aastat tagasi? Mina mäletan. Mõttetute lubaduste nimel, mida keegi ei kavatsegi täita, tuleb teha pidevat tööd, mis võimaldab pidevalt ka pensioni tõsta: mida paremini meil läheb, seda rohkem.
Kas Eesti peab läbi tegema samad arenguetapid nagu Lääne-Euroopa riigid?
See on keeruline küsimus. Pikema ajaloo mõttes oleme lääne-euroopa riik, mis siis, et äärealal, ning oleme samad arenguetapid läbi teinud. Olulised etapid eelmisel sajandil, näiteks kuuekümnendate aastate revolutsioonis kultuuris ja ühiskonnakorralduses, toimusid tegelikult ka meil, kuigi olime sellal NSVL osa.
Hapnikusisaldus ôhus langeb, mis oleks kui kehtestada transpordivahenditele üleüldine hapnikumaks, vastavalt tarbimisele (lennukid rohkem, autod vähem)?
See on huvitav küsimus, mida me ei ole pikemalt käsitlenud. Pigem tegelevad rohelised küsimusega, kuidas vähendada õhu saastet ja tagada hapniku taastootmine: viimast teevad teadupärast taimed.
Eesti pindalast on varsti ligi pool metsaga kaetud. Pärandkoosluste pindala on katastroofiliselt madal. Kas Rohelised toetavad pärandkoosluste (puisniidud jne.) taastamist ja hooldamist ning tehnika soetamist rohkem kui senised võimul olnud erakonnad?
Lühike vastus: jah.
Kas Roheliste erakond pöörab tähelepanu ka puuetega inimeste heaolule? Kas on plaanis ka midagi nende heaks ära teha?
Arvan, et me ei erine selle küsimuse osas oluliselt teistest erakondadest. Kõik saavad aru, et puudega inimesi tuleb toetada.
Millised on Roheliste kaitsepoliitilised vaated? Kas toetate ajateenistust või palgaarmeed ja miks?
Toetame totaalkaitset ja seega ajateenistust. Samas ei pea ma üldse absurdseks ettepanekut, et ajateenistusse kutsutud kodanikele palka maksta. Puhtakujulist, ainult vabatahtlikku palgaarmeed ilma ajateenistuseta ei toeta.
Kas te inimesena, mitte riigikogu kandidaadina ka pooldate rohelisi eluviise? Kui jah, siis kuidas see väljendub? Mida te oma igapäevaelus selle heaks teete, et Eesti oleks rohelisem?
Ja, pooldan. Muuhulgas teen väikeseid ja elementaarseid asju: prügi sorteerimist, pudelite äraviimist jne. Sellest olulisemaks pean aga ülemäärase tarbimise vältimist: mulle ei meeldi eriti asju osta.
Mida Te peate suurimaks saavutuseks oma töödes ja tegemistes?
Need saavutused on eeskätt isiklikku või väga spetsiifilist laadi: kindlasti mitte üldist huvi pakkuvad.
Tänud vastuste eest!
Tänan küsimuste eest: kõik olid äärmiselt sisukad ja vastamine seetõttu päris põnev tegevus!
|
Vanemad uudised
