| Riikliku lepitaja vahendusel toimunud läbirääkimistel tervishoiutöötajate miinimumtunnitasude sõlmimiseks jõuti kokkuleppele, et 1. aprillist hakkab kehtima miinimumtunnitasu arstidele 99 krooni, õdedele 52,5 krooni ja hooldustöötajatele 29 krooni. Eesti perearstide seltsi esimehe Madis Tiigi sõnul võivad arstid kokkuleppega rahule jääda. «Võimaluste piires parim tulemus,» hindas ka õdede esindaja Ester Pruuden. Kokkulepe tähendab töörahu selles sektoris vähemalt 2008. aasta lõpuni, kommenteeris sotsiaalminister Jaak Aab. «Sellega on viimase aja ärevus ja inimeste segadus arsti juurde pääsemisel lõppenud.» Samuti lepiti kokku töörühma moodustamine 2007. ja 2008. aasta palgakokkuleppe lõpliku teksti väljatöötamiseks, kus fikseeritakse ühtlasi ka tulevase aasta alamtunnitasu, teatas riikliku lepitaja kantselei. Töörühm koguneb 30. jaanuaril kell 10.00 sotsiaalministeeriumis. Aabi hinnangul toimus läbirääkimistes läbimurre eelmisel reedel, kui tervishoiutöötajate ametiühingud aktsepteerisid tööandjate esindajate ettepanekut palgatõusuks vaja mineva raha osas. Pakkumise aktsepteerimine tervishoiutöötajate poolt tähendas järeleandmist 730 miljoni krooni ulatuses kahe aasta jooksul. See vastutulek võimaldaski täna kokkuleppele jõuda, tõdes Aab. «Lepe võimaldab jätkata Haigekassal tasakaalustatud eelarvega, kus lisaks palgatõusule sisalduvad vajalikud vahendid järjekordade lühendamiseks arstiabis ja haiglate teiste kulude katmiseks, seda paremal tasemel kui kunagi varem,» teatas Aab. Madis Tiigi sõnul ei vähenda palgakokkulepe kuidagimoodi Haigekassa strateegilist reservi ega ka võta ära raha inimeste ravikuludest. «See on täiesti väär arusaam. Tegelikult ei olnud palgatõusu peamine pidur mitte raha puudumine, vaid hirm, et kui meedikud saavad oma palgatõusu, võivad ka teiste elualade inimesed raha juurde tahtma hakata,» rääkis ta Postimees Online'le. «Mul on hea meel, et arstid, õed ja hooldusala töötajad saavad pingsa ja tänuväärse töö eest väärilist palka,» ütles Aab. «Tänu palgatõusule on noorarstidel rohkem motivatsiooni töötada kodumaal. Samuti kergendab see haiglatel õdede ja hooldusala töötajate leidmist.» «Sada krooni on piir, seda me olemegi viimasel ajal taotlenud,» ütles Tiik. «Siitmaalt on võimalik peatada spetsialistide äravool ja hakata tagasi tooma spetsialiste, kes on läinud välismaale või mõnele teisele elualale.» Seekordsetel läbirääkimistel jäi siiski saavutamata õdede palga suurem tõus. Tõusu taotlemise põhjus on Pruudeni sõnul selles, et õdede miinimumtasu tõus on olnud siiani teistega võrreldes palju tagasihoidlikum. Madis Tiigi hinnangul võiks õe palk olla 0,6 arsti omast, ehk praeguse leppe järgi ligi 60 krooni tunnis. «Töötame selles suunas.» Pakutud 50 kroonilt tunnis õnnestus läbirääkimistel aga tõsta õe palk 52,5 kroonini, seda suuresti seetõttu, et arstid ja hooldajad loobusid kumbki kroonist tõusust. Nii Pruuden kui ka Tiik märkisid, et see näitab tervishoiutöötajate ühtsust ja solidaarsust. Eelmistel palgaläbirääkimistel loobusid omakorda õed kroonist hooldajate kasuks. Pruudeni sõnul peaks kokkulepitud palgatõus siiski motiveerima õdesid oma tööd jätkama. «Loodan, et nüüd tulevad tagasi õetööle ka need, kes on saanud küll õediplomi, aga läinud mõnele teisele elualale,» sõnas ta. Õdede kutseliidu juht lisas, et kokkulepitu on siiski miinimumtöötasu. «Heale spetsialistile võib tööandja alati sellest rohkem maksta, kui vaid kokkuleppele saadakse.» Toimetas Aivar Õepa, PM online |
