Euroopa Liit ootab Eestilt uue ettevõtete tulumaksu korra jõustumist 2009. aastal. Kuigi ettevõtjad ootavad juba ammu poliitikute otsust, milline uus kord olema hakkab, ei ole seda veel nii pea näha.

Poliitikud kinnitavad valimiste eel küll ühest suust, et probleem vajab kiiret lahendust, kuid selle viisist on pea kõigil oma arusaam.

VIIMASED KOMMENTAARID Janno IRL on ainuke erakond,  kes on asja ka  majanduslikult poolelt  analüüsinud, vaata  nende ajalehte  inter... Ainuke tõde. Kas poliitikute  valimiseelsed  sõnavõtud ka pärast  märtsivalimisi  kellelgi meeles on,  näitab aeg. E... Teised kommentaarid

Üksmeelt pole

Aastatuhande vahetusest kehtib meil süsteem, kus maksustamisele kuulub vaid jaotatud kasum, millele kehtib praegu 22-protsendine tulumaks. Kasumiosalt, mis on osanikele jaotamata ja suunatakse näiteks edasisteks investeeringuteks, maksu ei võeta.

Tegelikult ei ole poliitikutel üksmeelt selleski, kas maksukord tahab põhjalikku reformimist või piisab mõnest kosmeetilisest parandusest.

Nii leiab näiteks Reformierakond, et senine kord peab jääma kehtima – seadusesse tuleks lisada vaid punkt, et maksustamata jäävad välisomanikele makstavad dividendid.

Rahvaliit seevastu pakub välja korra, kus kõigile firmadele kehtestatakse traditsiooniline kümneprotsendine tulumaks, mis arvutatakse kasumist pärast majandusaasta lõppu. Sellele lisanduks täiendavad kümme protsenti juhul, kui dividende makstakse eraisikutele. Ettevõtetele makstavad dividendid jääks maksustamata aga nii kohalike kui välisfirmade puhul.

Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni esimehe Jaanus Männiku sõnul peaks ettevõtetele makstavad dividendid lisamaksuta jääma, sest Eesti maksusüsteem tuleb kooskõlla viia ELi ema- ja tütaräriühingute direktiiviga.

Ka Isamaa ja Res Publica liidu hinnangul ei tuleks suuri muudatusi maksukorralduses teha. «Kehtiv süsteem on ennast õigustanud ja muutma ei pea seda, mis töötab,» kinnitas liidu kaasesimees Taavi Veskimägi.

Küll möönab ta, et väikesi parandusi tuleks maksukorralduses teha just selle sama direktiivi pärast. Näiteks võiks tema hinnangul soodustada kasumi suunamist investeeringute reservidesse, kuid otsima peab ka muid lahendusi, sest praeguse põhimõtte säilimine on väärt võitlust Euroopa Liiduga.

Ainsana pakuvad midagi täiesti uut välja värskelt poliitikasse tulnud rohelised. Erakonna esinumbri Marek Starndbergi sõnul peaks ettevõtete tulumaksu suuruse üle arutamise asemel keskenduma looduskapitali liigkasutamise maksustamisele.

Tulumaksule peaks tema hinnangul mõtlema hakkama aga alles siis, kui meil on selge, kas Euroopa Liit sellist ideed toetab ja kui palju õnnestub riigil selle pealt teenida.

Omanäoline on sotsiaaldemokraatide seisukoht, mille järgi tuleks keskenduda hoopis töötajatesse tehtud investeeringute maksust vabastamisele. Teenitud kasumi maksumäär võiks arutlusele tulla alles pärast seda. Praegu tuleb näiteks töötajate täiendusõppe ja sportimisvõimaluste tagamise eest maksta erisoodustusmaksu.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul peaks pärast nende muudatuste läbisurumist püüdma senist korda säilitada ja kui see ei õnnestu, tuleks kasutusele võtta ühtne madalamat sorti maksumäär, mis määrataks kohe pärast kasumi tekkimist.

Järgmiseks viieks aastaks mõeldud käsitluse esitanud tööandjate keskliit on sotsidega nõus just töötajatesse tehtud investeeringute maksuvabastuse osas. Samuti nähakse vajadust tulumaksu alandamise järele, sest seni kavandatud langusmäärad ei tagaks tulevikus Eesti majanduse konkurentsivõimelisust.

Nagu juba alguses öeldud, ei ole erakondade seas küll väga suurt üksmeelt uue maksukorra osas, kuid ühtemoodi tõdetakse küsimuse pakilisust.

Esimene otsus

Reformierakonna ühe esipoliitiku Meelis Atoneni hinnangul tuleks vastav kokkulepe saavutada juba koalitsiooniläbirääkimiste käigus ja riigikogu peab selle heaks kiitma enne suvepuhkusele minekut.

Ka Keskerakonna ühe majandusideoloogi Heido Vitsuri sõnul peab see olema uue riigikogu üks esimene kui mitte kõige esimene majandusotsus. «Uus kord peab kaasa aitama Eesti kiirele üleminekule teadmistepõhisele majandusele ja sellega ei saa oodata,» ütles ta.

Kas poliitikute valimiseelsed sõnavõtud ka pärast märtsivalimisi kellelgi meeles on, näitab aeg. Ettevõtjad, kes kannatamatult sellekohast vastust ootavad, pelgavad ikkagi, et vastus võib saabuda alles tuleval aastal.

Arvamused

Jaanus Männik
Rahvaliidu fraktsiooni esimees

Täiesti muutmata tulumaksuseadusega Eesti 2009. aastast jätkata ei saa – liitumislepinguga võtsime endale kohustuse tulumaksuseadus ELi ema- ja tütaräriühingute direktiiviga kooskõlla viia. Kõiki plusse ja miinuseid arvesse võttes on mõistlik rakendada madala maksumääraga klassikalist maksusüsteemi.

Äriühingu kasumit maksustataks selle teenimisel pärast majandusaasta lõppu. Jätkuvalt maksustataks kulusid, mis pole ettevõtlusega seotud, erisoodustusi ning kingitusi ja annetusi. Vähemalt kümneprotsendilise osalusega emaettevõtjale kasumi jaotamisel dividendilt tulumaksu kinni ei peetaks.

Äriühingute maksumäär oleks kümme protsenti ja dividendi maksmisel füüsilistele isikutele peetaks täiendavalt kinni kümme protsenti tulumaksu, et tagada palga ning investeeringutest saadud tulu võrdväärne maksustamine.

Meelis Atonen
Reformierakonna aseesimees

Ettevõtete tulumaksu üldideoloogia peab jääma samaks, sest senine maksusüsteem on ennast õigustanud ja suurendanud ettevõtete huvi Eestisse investeerimise vastu.

Tulenevalt Euroopa Kohtu otsustest tuleb siiski teha kosmeetiline muudatus, mis puudutab dividendide maksustamist Eestist väljaspool. See tuleb lõpetada.

Vastav seadusemuudatus tuleb vastu võtta vahetult pärast valimisi. Kindlasti peab seda tegema enne suvevaheaega, et anda investoritele kiire signaal maksusüsteemi selguse ja jätkuvuse kohta.

Eiki Nestor
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees

Ettevõtete tulu maksustamise juures on kõige olulisem, et maksustamisele ei kuuluks töötajatesse investeeritud raha. Olgu need siis täiendusuõppele või tervise hoidmisele tehtavad kulutused. Meie eelistus oleks jätkata senise süsteemiga.

Juhul kui see osutub võimatuks, tuleks kehtestada ühtne tulumaksusüsteem. Meie jaoks ei olegi oluline mitte niivõrd maksumäär, kuivõrd see, kuidas suhtutakse töötajatesse.

Heido Vitsur
majandusministri nõunik, Keskerakond

Eestil ei ole mõtet veenda Euroopat meie maksusüsteemi õigsuses ja sellega tuleb midagi ette võtta. Me võiksime küll kavaldada ja vaielda, aga targem on võtta siht jätkusuutlikule arengule.

Ettevõtete tulumaks ei ole madal, nagu räägitakse, vaid täiesti keskpärane. Madal on meil raha väljavedu riigist ja maksusüsteem tuleks muuta selliseks, et investeeringud Eestisse jääks maksuvabaks, raha väljaviimine aga mitte.

Kindlasti tuleb aga tähelepanu pöörata tõigale, et dividendide madala maksumäära tõttu ei muutuks omanikele otstarbekaks palgast loobuda ja firmast vaid dividende välja võtta. Dividendide maks võiks olla võrdne palgaga, aga võimalikud on ka teised määrad.

Taavi Veskimägi
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees

Isamaa ja Res Publica Liit ei pea õigeks muuta seda, mis töötab. Järelikult tuleb võidelda kehtiva süsteemi põhimõtete säilimise eest ka pärast 2009. aastat. Parim oleks, kui me midagi muutma ei peaks.

Kindlasti tuleb aga saavutada olukord, kus reinvesteeritud tulu maksuvabastuse põhimõte ettevõtetele säilib. Näiteks andes ettevõtetele võimaluse suunata kasum maksustamata kujul investeeringute reservidesse.

Ettevõtte tulumaksusüsteemi põhimõtete säilitamine on võitlust väärt eesmärk, kuna Eesti ettevõtjad soovivad nagu üks mees selle süsteemi edasikestmist.

Marek Strandberg
Erakonna Eestimaa Rohelised esinumber

Ettevõtete tulumaksu üle kauplemise asemel peaks Eesti veenma Euroopa Liitu, et keskendumine ettevõtete ja eraisikute kasumi maksustamise asemel looduskapitali liigkasutuse maksustamisele on palju parem tee.

Euroopa ette kerkinud probleemid on praegu seotud energia- ja keskkonnajulgeolekuga.

Nii peaks ka maksusüsteem keskenduma rohkem keskkonna- ja looduskapitalile, mitte inimesele.

Ettevõtte tulumaksu määr peab sõltuma sellest, kuivõrd ressursside maksustamine parandab maksulaekumisi ja keskkonnaseisundit.