Maailma majandusfoorumil Davosis eile avaldatud
PricewaterhouseCoopersi ülemaailmse tippjuhtide uuringu tulemuste kohaselt usub
üle 90 protsendi 50 riigis küsitletud 1100 tippjuhist, et ettevõtluse käibe kasvu head
väljavaated jätkuvad ka järgmise 12 kuu jooksul.
Suurimaid kasvuvõimalusi
oodatakse suurtelt areneva majandusega riikidelt. Suure ohuna majandustegevuse
arengule näevad tippjuhid globaalset kliimasoojenemist. Kuna globaliseerumine
on trendina tõusuteel, siis ootavad tippjuhid laienemist ja käibe kasvu
eelkõige geograafilise laienemise, turu sügavuse ning ka piiriüleste ühinemiste
ja ülevõtmiste kasvu kaudu.
PricewaterhouseCoopersi Eesti juht Urmas
Kaarlep kinnitas, et sarnaselt maailma tippjuhtidele on ka Eestis tippjuhid
valdavalt optimistlikud oma ettevõtete laienemise ja võime osas
rahvusvaheliselt laienedes saada osa globaliseerumise positiivsetest külgedest.
Ehk teisisõnu uutest turgudest, uutest toodetest ja uutest tarbijatest.
Samas
ei tohiks pikaajalises perspektiivis laienemisotsuseid langetades unustada
reaalseid riske, mis kaasnevad kasvu finantseerimisega, töötamisega eri
kultuuriga keskkondades, ressursside jagamisega ning globaalsel tasandil
konkureerimisega.
Eestist hõlmas uuring Kaarlepi sõnul 150 ettevõtet, kelle
juhtidest kümnega tehti ka süvaintervjuu. Eesti tippjuhtide arvamused on
koondatud regionaalsetesse uuringutulemustesse, mille kohaselt on Ida- ja
Kesk-Euroopa tippjuhtide üheks suurimaks väljakutseks andekate töötajate
värbamine ja hoidmine, mis kindlasti ei ole tänases olukorras uudiseks, vaid
igapäevast tähelepanu nõudvaks teemaks.
Geograafiliselt usutakse kõige enam
kasvupotentsiaali olevat Brasiilial, Venemaal, Indial ja Hiinal, kuid ka teistes
arenevate majandusega riikidel, näiteks Mehhikol, Indoneesial, Vietnamil, Koreal
ja Türgil, mille võimalusi hinnatakse kõige paremateks.
Kuni kolmveerand
tippjuhtidest nõustub väitega, et globaliseerumine toetab nii arenenud kui
arenevate riikide majandusi, kuid tippjuhte muudavad ettevaatlikuks kasvu
finantseerimise allikad. Ligi 80 protsenti on seisukohal, et kasvu tuleks
finantseerida sisemiste rahavoogude toel ning vaid 20 protsenti oleks valmis
turult täiendavalt omakapitali kaasama. Vaid kümnendik juhtidest kaaluvad
erakapitali- või riskikapitalistide poole pöördumist kasvu
finantseerimiseks.
Tegevuskasvu generaatorina näevad ligi 50 protsenti
küsitletud tippjuhtidest piiriüleseid ühinemisi ja ülevõtmisi, mis on neil kas
hiljuti läbi viidud või plaanis lähima 12 kuu jooksul. Kõige aktiivsem ja
atraktiivsem on piiriüleste tehingute jaoks juhtide hinnangul siiski arenenud
Lääne-Euroopa piirkond. Ligi 2/3 tippjuhtidest näevad ühinemistes ja
ülevõtmistes võimalust uutele turgudele ja tarbijatele lähemale pääsemiseks.
Kiiresti areneva majandusega Euroopas on peamiseks tehinguid pärssivaks
teguriks hirm poliitilise ebastabiilsuse ees. Vaatamata valitsevale optimismile
teevad suurimate kasvu takistavate probleemidena muret üleliigne reguleerimine
(73 protsenti juhtidest) ning kliima globaalne soojenemine (40 protsenti juhtidest),
kusjuures viimast probleemi tunnetatakse teravamalt Aasia piirkonnas.
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
