Kinnipidamisasutustes viibijate algatatud kohtuasjad neelavad riigilt aastas kümneid, et mitte öelda sadu tuhandeid kroone ning neile kulub hulgaliselt kohtunike väärtuslikku tööaega. Asjatundjate väitel on kõigele lisaks lõviosa kaebustest sisutud.
Siin võiks ju viriseda, et milleks selline kulu. Mõistlik inimene ei soorita ju kuritegu – kes aga selle korda saatis ja süüdi mõisteti, istugu, kahetsegu ja ärgu kaevaku. Seejuures aga ei tohi unustada üht olulist asja. Ja nimelt – õigusriik ongi kallis. Ning just sellist riiki me tahtsime. Riiki, mille põhiseaduse § 15 ütleb ühemõtteliselt, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Tuleval aastal jõustuva seadusemuudatuse järgi hakkab kaebuste puhul kehtima uus kord – kohtueelne vaidemenetlus. See tähendab, et kõigepealt vaatab kinnipeetu kaebuse läbi kinnipidamisasutus. Kui vaie rahuldatakse, pole enam mõtet kohtusse pöörduda. Nii peaksid kohtute töölaualt kaduma n-ö pliiatsi- ja moositilgakaebused, mille lahendamisega tuleb vangla ise kenasti toime.
