12. detsembril Augustine'i vulkaanist tehtud foto. Foto: AP

Augustine’i vulkaan asub Alaska lõunarannikul Cooki lahe saarel ligi 180 kilomeetrit Lõuna-Alaska linnast Anchorage’ist edelas.

Viimastel nädalatel aktiviseerunud vulkaan on paisanud õhku suurel hulgal aurujugasid ja ajab välja väävliaure, mis sarnaneb 1986. ja 1976. aastal toimunud pursetele.

Toona tõusid tuhajoad kuni 12 kilomeetri kõrgusele.

Alaska vulkaanijälgimiskeskuse seismoloog John Power ütles, et seismiline aktiivsus põhjustab ka 1260 meetri kõrguse mäe pundumist.

«Kõik need asjad on väga tüüpilised, kui eeldada, et vulkaan on taas aktiviseerumas,» ütles Power.

Kuigi seni ei ole veel kindlaid märke, et vulkaanipurse toimub, on piirkonnas kehtestatud juba lennupiirangud ning need laienevad, kui vulkaan veel aktiivsemaks muutub.

Kui Augustine tõesti purskama hakkab, ei lubata enam lennukitel õhku tõusta, suletakse koolid ja käivitatakse ka evakuatsioon. Teadlaste väitel valitseb ka oht, et osa vulkaani nõlvast võib variseda Cooki lahte ja põhjustada tsunami.

Selline asi juhtus 1883. aastal, kui kuuemeetrine laine tabas Augustine’ist 80 kilomeetri kaugusel asuvat Alutiiqi küla.

«Alati, kui vees seisev vulkaan purskab, ütleb terve mõistus, et nõlv võib kokku variseda ja tekitada laine,» ütles Lääneranniku/Alaska tsunamihoiatuskeskuse juht Paul Whitmore.

Kuigi Anchorage’i linna tsunami ei ohusta, teevad ettevalmistusi evakueerimiseks lähemal asuvate külade elanikud.

Augustine on Alaska kõige aktiivsem vulkaan, millel on 19. sajandi lõpust olnud viis purskeperioodi. Enamasti on perioodid alanud tuhapursetega, mis kestavad mitu päeva ning siis järgneb kuid kestev väiksemate pursete jada, millega kaasnevad laavavood.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5