Savisaar nimetas aga kõige kõvemaks tegijaks Siim Kallase kõrval Saksamaal menuka tüdrukutebändi Vanilla Ninja.

Poliitikutele esitatud küsimused olid järgmised:

1. Aasta poliitik kui tegija?

2. Aasta poliitik kui kõrbeja?

3. Aasta tegu poliitikas?

4. Aasta «ämber» poliitikas?

5. Aasta parim seadus?

6. Aasta halvim seadus?

7. Partsi valitsuse aasta tegu?

8. Juhan Partsi valitsuse aasta «ämber»?

9. Kes on 2005. aasta detsembris peaminister?

10. Kes on 2005. aasta detsembris Tallinna linnapea?

-----------------------------------------------

Peeter Kreitzberg , Sotsiaalliberaalide üks liidreid:

1. Andrus Ansip. Valiti Eesti ühe tugevama erakonna esimeheks. Muutus kiiresti üheks tähelepandavaimaks ministriks.

2. Edgar Savisaar. Lõhkus isiklikest võimuhuvidest lähtuvalt Riigikogu keskfraktsiooni. Ei suutnud koos hoida Tallinna linnavolikogu keskfraktsiooni. Kaotas volikogus absoluutses enamuses olles linnapea koha.

3. Ühinemine Euroopa Liiduga.

4. Suutmatus kaitsta riigi viljatagavara. Andis tõsise signaali meie sisemise julgeoleku nõrkusest. Tõstatas küsimuse meie strateegiliste varade ja varude kaitstusest üldse.

5. Biokütuse aktsiisimaksust vabastamine. 10–15 aasta pärast prognoositakse maailmaturul fossiilset päritolu kütuse tootmise vähenemist ja hindade tõusu. Eesti majandusele on oluline välja arendada kohalik biokütuse tootmine.

6. Lisaeelarve. Vabastas riigi vastutusest koolivõrgu arendamise ees. Sisuliselt võttis haridusvaldkonnalt strateegilise valdkonna staatuse.

7. Lihula. Ei vaja kommenteerimist.

8. Haridusreformi ummikussejooks. Valitsus keeldus pikka aega konstruktiivsest aruelust. Lõpuks ei juletud reformi toetavat eelnõud Riigikogus menetleda.

9. Andrus Ansip, praeguse koalitsiooni parim kandidaat valitsusjuhi kohale. Kui see koalitsioon ei tee sisemisi vangerdusi, ei pea see vastu isegi opositsiooni lõhestatuse tingimustes.

10. Raivo Vare. Võimekas juht, kes on praegu alarakendatud. Usun, et ta tuleb poliitikasse nende poliitiliste jõudude poolel, kes võidavad omavalitsusvalimised Tallinnas. See on küll rohkem soov kui ennustus.

Juhan Parts , Res Publica esimees:

1. Maailmas kindlasti George W. Bush. Eestis on muljet avaldanud Marko Pomerants, kes on suutnud ellu viia arusaama, et sotsiaalse õigluse tuumaks on töökoht, ning Andres Tarand, kes näitab eeskuju aktiivse tegutsemisega europarlamendis.

2. Edgar Savisaar, kes kaotas tüki erakonnast ja oli sunnitud Tallinnas opositsiooni minema.

3. Konkreetne visioon paremjõudude ühinemisest. Seda hoolimata tõsiasjast, et lähitulevikus see reaalsuseks ei saa – sellest hoolimata jääb see strateegiliseks ideeks.

4. Keskerakonna koostöölepe Ühtse Venemaaga.

5. Aasta alguses vastu võetud uus riikliku pensionikindlustuse seadus, mis kiirendab pensionitõusu 3000 kroonini kuus.

6. Ükski halb eelnõu ei ole õnneks seaduseks saanud.

7. Suure pere emapalk, paljulapseliste perede väärtustamine, mis said sisse kirjutatud jaanuarist jõustuvasse eelarvesse.

8. Kuidas kõige rohkem tervishoiutöötajate miinimumpalku tõstes kõige rohkem pahameelt sai tekitada.

9. Juhan Parts

10. Tõnis Palts

Edgar Savisaar , Keskerakonna esimees:

1. Kõige säravama läbimurde Euroopa suunal tegid sel aastal Siim Kallas ja Vanilla Ninja. Kallas on täiesti võrreldav tüdrukutebändiga, kelle osa Eesti viimisel Euroopasse ei ole võimalik alahinnata.

2. Üllatuslikult, aga Jaak Allik. Tubli rahvaliitlasena hakkas ta elus vist esimest korda ajama parempoolset poliitikat. Näha on, et see talle endale väga ei meeldi.

3. Poliitiliste noorsooühenduste tihenev koostöö ja parem teineteisemõistmine (näiteks võitluses koolide kinnisvara aktsiaseltsi vastu).

4. Rahvaliidu trügimine ülerahvastatud parempoolsusesse Tallinnas ja mujal.

5. Munitsipaalpolitsei ümbernimetamine korrakaitseüksuseks. Seadusandliku lingvistika kõrgsaavutus!

6. Meie valijatele oli üüri piirmäärade kaotamine valusaim. Peab tunnistama, et halvima seaduse osas oli tihe rebimine, pretendente oli mitu.

7. Pole ühelgi ministril seganud oma äri ajamast.

8. Kohtuda enne jõule niigi ärritatud Lihula rahvaga ja peita seejuures märulipolitsei põõsasse.

9. Kes iganes. Kui keegi üldse tahab nii negatiivse auraga ametisse astuda.

10. Loomulikult see, kes võidab oktoobrikuus kohalikud valimised Tallinnas.

Andrus Ansip , Reformierakonna esimees:

1. Siim Kallas, kes tõusis Euroopa Komisjoni asepresidendiks. Kallas on end Euroopas juba tõestanud – seda näitab ka tema vastutusala Euroopa Komisjonis. Samuti sai Kallasest kiiresti uute liikmesriikide eeskõneleja.

2. Edgar Savisaar, kes ei suutnud teha Tallinna linnavalitsuses konstruktiivset koostööd ning leidis end seetõttu järjekordselt opositsioonist. Samuti ei too erakonna lagunemine erakonna juhile suurt kiitust.

3. Liitumine Euroopa Liidu ja NATOga, mis tagab Eestile majandusliku ja julgeolekualase kindluse.

4. Kaheksa saadiku lahkumine Riigikogu Keskerakonna fraktsioonist.

5. Vanemahüvitise seadus, mis tagab vanematele aasta jooksul nende sissetuleku. Eestis on 2004. aasta 11 kuuga sündinud 743 last rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.

6. Üleliigse laovaru tasu seadus. Selle tagajärjel on tekkimas olukord, kus Eesti peab maksma ELile 800 miljonit krooni trahvi suhkru laovarude eest.

7. 2005. aasta riigieelarve vastuvõtmine, millega suurendati tulumaksuvaba miinimumi ja alandatakse tulumaksumäära.

8. Tants maavanemate ümber. Tänaseni ei ole ametisse nimetatud kõiki kandidaate, samuti on mitmed neist olnud erinevate skandaalide osalised.

9. Juhan Parts

10. Reformierakonna linnapeakandidaat 2005. aasta oktoobri valimistel.

Ivari Padar , Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees:

1. Toomas Hendrik Ilves – sai europarlamendi valimistel üksinda 76 137 häält. Seda on rohkem kui valitsusparteide nimekirjad kolme peale kokku.

2. Edgar Savisaar – oma ebaõnnestumistes alati konkurente ja ajakirjandust süüdistav Keskerakonna juht jäi poole aasta jooksul ilma partei ajutrustist ja kindlast võimust Tallinnas.

3. Et Euroopa Liitu ja NATOsse saamine oli 2004. aasta alguseks täiesti kindel, siis on selle aasta teoks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taassünd ja ülekaalukas võit eurovalimistel.

4. Margus Hanson – viis riigisaladusi täis portfelli koju ning tunnistas alles nädal pärast portfelli vargust, et midagi on valesti.

5. Üht ja ainsat on raske välja tuua, sest vajalikke ja häid seadusi oli õige mitu. Selge soosiku puudumine näitab, et ühtki läbimurret mingis olulises valdkonnas seadusloome alal 2004. aastal ei sündinud.

6. 2004. aasta lisaeelarve, millega pandi 600 miljonit krooni maksumaksja raha teadmata milleks teadmata kuhu.

7. Loobumine töötajavaenuliku töölepinguseaduse läbisurumisest.

8. Valel ajal tehtud valed asjad ja õigel ajal tegemata jäänud asjad: märksõnad «Lihula», «maavanemad», «tervishoiu rahastamise reform» jne.

9. Kui ei tule erakorralisi valimisi, siis Juhan Parts. Eesti riik on õnneks juba nii tugev, et elab ühe aasta Partsi juhtimisel veel üle.

10. Loodan, et valimised lähevad meile hästi, ja linnapeaks saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaat.

Villu Reiljan , Rahvaliidu esimees:

1. Mario Sootna. Tänu temale õnnestus vahetada Tallinnas linnavalitsus inimsõbralikuma vastu ning kirjutada lapsi ja sellega meie kõigi tulevikku väärtustavad põhimõtted sisse Tallinna linnaeelarvesse.

2. Edgar Savisaar. Erakonnajuhile on halb aasta, kui erakond laguneb nii Toompeal kui pealinnas ning lisaks kaotatakse võimu üle Eesti. Juhi isiklik populaarsus ei kaalu üles seda, kui erakonnal tervikuna läheb halvasti.

3. Võimuvahetus Tallinnas. See saatis erakonnajuhtidele selge signaali, et kui nad unustavad pärast valimisi ja tähtsa ameti saamist toetajad ja erakonnakaaslased, maksab see neile väga valusalt kätte.

4. Dmitri Klenski lubadus tulla Tallinna volikogusse kuulipildujaga asju lahendama. Ka poliitilisel palaganil peaksid piirid olema.

5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis õnnestus sotsiaalkomisjonis muuta eakate huve enam kaitsvaks. Saavutasime, et pensioniärid saavad enam raha ning tõusevad ka toitjakaotuspensionid.

6. Üüri piirmäärade kaotamine, mille vabariigi president Arnold Rüütel Riigikogule tagasi saatis.

7. Tervikuna vaadates riigi inimlikumaks muutmine.

8. See, et ei suudetud õigel ajal ära hoida Lihulasse samba ülespanemist.

9. Koalitsioonileping on sõlmitud neljaks aastaks ning selle kohaselt on peaminister Res Publicast. Pole kuulda, et nad kavatseksid Juhan Partsi välja vahetada.

10. Kohalikud valimised näitavad. Olen kindel, et Rahvaliidu positsioonid Tallinnas tugevnevad.

Tunne Kelam , Isamaaliidu esimees:

1. Toomas Hendrik Ilves, kes sai Euroopa Parlamendi valimistel isiklikult enim hääli ja tõusis europarlamendi väliskomisjoni aseesimeheks.

2. Peaminister Juhan Parts, kes on «uue poliitika» lootuses saadud rahva toetuse põhjani ära lörtsinud.

3. Edukas ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga – kogu rahva ja kõigi erakondade ühise pingutuse vili.

4. Tallinna linnavõimu vahetus poliitikute ülesostmise teel ja Keskerakonna lagunemine.

5. Alaealistele alkoholi müügi kriminaliseerimine; Eesti lipu päeva seadustamine.

6. Peretoetuste «reformimisega» ärastati raskeimas olukorras peredelt 87 miljonit krooni. Lisaeelarve, millega kanditi 600 miljonit Riigi Kinnisvara ASile.

7. Vanemahüvitise käivitamine.

8. Lihula monumendi skandaal, mille eest vastutavad peaminister, siseminister ja välisminister. Peaministri suutmatus Lihula külaskäigu ajal sellest õppust võtta.

9. Praeguse peaministri usalduskrediit on ammendunud.

10. Isamaaliidu Tallinna piirkonna esimees Toomas Tõniste.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.6