Tallinna Sõle gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja Kristi Kivisaar ütles, et just inimeseõpetus õpetab noortele suhtlemist ja ka teisi eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi, mistõttu peab see kindlasti olema eraldi aine. Foto: Liis Treimann

Samal teemal: Repliik: Uus õppekava – juba otsustatud?

Kirjastus Avita pole peljanud oma interneti kodulehel reklaamida uut ühiskonnaõpetuse õpikut, mille üks autoreid on eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse juures õppekavade töörühma juhtiv Sulev Valdmaa.

Kui kehtivas õppekavas on inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus kaks eraldi ainet, siis uues õpikus on need liidetud nii, nagu see on plaanis eksamikeskuse paljukritiseeritud õppekava tööversioonis.

Uuest õpikust teada saanud õpetajad on hämmingus, küsides, kuidas on võimalik liita inimeseõpetus ühiskonnaõpetusega? Postimehe andmetel on aga eksamikeskuses vastuolulisi tundeid tekitanud ka tõsiasi, et Valdmaa õpik on juba trükiküps, kuigi uut õppekava pole kinnitatud.

Lükati tagasi

Et Valdmaa õpiku käsikiri ei vastanud kehtivale õppekavale, siis lükkas ühiskonnaõpetuse ainenõukogu selle hiljuti küll tagasi.

Eksamikeskuse õppekavade peaspetsialisti Tiina Matsulevitši sõnul oli tagasilükkamise põhjuseks see, et praeguses õppekavas on ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus eraldi ained. Ta ütles, et käsikirjas oli ka hulgaliselt õigekirjavigu ning arusaamatuid kohti.

Inimeseõpetuse ühingu president, õpetaja Margit Kagadze sõnul ei saagi aga inimeseõpetust teiste ainete sisse lülitada ning see peab jääma eraldi tunniks, sest koos ühiskonnaõpetusega kaotaks see oma tähtsuse.

Näiteks viitas Kagadze Tervise Arengu Instituudi uuringule, mille järgi on pooled gümnaasiumiõpilased juba alustanud seksuaaleluga, mis tähendab, et juba põhikooli lõpus oleks vaja rääkida suguhaigustest ja turvaseksist.

Ka pole tema sõnul võimalik liita kogu inimeseõpetust kehalise kasvatuse tundidega, mis on samuti üks eksamikeskuse ideid. «Enne kaugushüpet menstruatsioonist rääkida on ikka natuke kummaline,» märkis Kagadze.

Ainete liitmise vastu seisis ägedalt ka Tallinna Sõle gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja Kristi Kivisaar. «Näiteks suhtlemisõpetus, mida õpetatakse praegu kuuendas klassis, on ju tänapäeva ühiskonnas edu võti ja see peab kindlasti jääma eraldi aineks,» ütles ta.

Kivisaar lisas, et kui tund on ühiskonnaõpetusega liidetud, siis hakkab praktilisteks suhtlusharjutusteks ja rollimängudeks tõenäoliselt aega nappima.

Raamatute ühe autori ja eksamikeskuse õppekavade arendusspetsialisti Sulev Valdmaa sõnul pole aga ainenõukogu lihtsalt aru saanud, et õpik ikkagi vastab kehtivale õppekavale. «Ainekava ei ütle, mis klassis midagi õpetada – õpitulemused tuleb saavutada kuuenda klassi lõpuks ja pole oluline, mis järjekorras seda teha,» ütles Valdmaa.

Ta lisas, et Avita õpik on koostatud, lähtudes ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse ainekavadest, ning näiteks neljanda klassi õpikus on ka vastav plokk sees.

Ebaoluline info

Pealegi ei ole Valdmaa sõnul sellist ainet nagu inimeseõpetus üldse tarvis, sest seda pole tema väitel ka üheski teises riigis olemas.

Samuti sisaldab inimeseõpetus Valdmaa sõnul palju mittevajalikku infot. «Näiteks on seal sees mingi intramaritaarne seks, mis on sisuliselt litsilöömine – aga milleks on meil vaja õpetada litsilöömist?» küsis ta. «Normaalses õppekavas ei õpetata seda, mis on ühiskonna probleemne taust.»

Ainenõukogu palus eksamikeskusel õpiku käsikirja uuesti esitada, kuid nad ei ole seda veel teinud. Uuel hindamisel peaks lisaks ühiskonnaõpetuse ainenõukogule osalema ka inimeseõpetuse ainenõukogu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.54