Peaminister Juhan Parts loeb päevi neljapäevani, mil saab ilmselt lõplikult selgeks, kas koosmeele koalitsioon suudab samas koosseisus jätkata või Rahvaliit lahkub sealt.

Valitsusliit jääb püsima
Valitsuskriis oli prognoositav

Mis tunne on olla käriseva valitsuse peaminister?

Samal teemal: Tulumaks esialgu ei muutu (6)

Vastutusrikas tunne. Eks sellised pinged käivad valitsusjuhi tööga kaasas, küsimus on, palju närvid vastu peavad. Mõneti tekkis pinge ootamatult. Kevadel tegime ju väga põhjalikult kolm nädalat valitsusprogrammi. Seal jäid muidugi mõned asjad lahti, aga väga palju sai läbi räägitud.

Oli Rahvaliidu 17. novembri kiri ootamatus?

Sellisel kujul küll. 2004. aasta eelarve oli ju teise lugemise läbinud, olulisemad eelnõud samuti.

Pinge ju kruttis vaikselt.

Ma ütlen nii nagu on. Aga möönan, et võib-olla on olnud erinevaid möödarääkimisi.

Võib-olla oli algusest peale vale koalitsioon?

Ma ei usu seda. Valitsuskoalitsioon saab olla ju selline, nagu valijad mandaadi annavad. Eestis peaks oleme tugev, teovõimeline valitsus. Ja minu arvates on valitsus seda olnud.

Koalitsioonierakonnad omavad programmiliselt väga palju sarnast lähenemist, kuigi valijad on erinevad. Meie arusaamad on võib-olla erinevad selles, kuidas võimalikult ruttu inimesi õnnelikuks teha. Tuleb mõista, et see võtab aega, need ei ole ühe eelarve küsimused, kõike ei saa korraga teha.

Kompromisse on leitud ja need on taas kadunud. Nüüd te kavatsete neljapäevaks leida järjekordse kompromissi. Kus on garantii, et see jälle mõne päeva või nädala pärast ei kao? Ja siis saabub Rahvaliit uute nõudmistega.

See võib ju kõik nii olla. Ma loodan aga, et ei ole. Täna ei saa muidugi veel öelda, et valitsuses on täielik töörahu taastatud, kindlasti mitte. See aga, et me suudame [Res Publica, Rahvaliidu ja Reformierakonna liidritega] laua taga arutada kaks tundi probleemide üle ja püstitada teemad, näitab, et teeme tööd, mitte ei tülitse.

Jutt sellest, kuidas valitsuskoalitsiooni liikmed suudavad seitsmendal valitsemiskuul kaks tundi laua taga istuda ja probleeme arutada, on kummastav. See on ju normaalne, et valitsus arutab probleeme.

Just. Ma mõtlen, et me teeme seda ka olukorras, kus räägime, kas jätkab see valitsuskoalitsioon või ei jätka.

Võib-olla on Res Publica endisel esimehel Rein Taageperal õigus, et teie partei peaks tsentrisse kalduma?

Res Publica on paremtsentristlik erakond, tsentrile väga lähedal.

Taagepera soovitas teil Reformierakonna puudli rollist välja saada. Siim Kallas aga ütles, et tema kindla veendumuse järgi jäävad Reformierakond ja Res Publica kokku.

Peaksime vaatama valitsuse programmi tervikuna. Kui võtame sealt midagi välja, sest tahame just seda näha ja rõhutada, siis võime seda ka saavutada. Nii võib ju ka rõhutada, et Eestil on läinud kümme aastat väga halvasti. Kui nii endale kümme korda kordame, siis võib-olla hakkamegi seda uskuma. Aga kui vaatame teistsuguseid stsenaariume samasuguste riikide näitel, on Eestil läinud väga hästi...

Kas või see, mis praegu toimub Gruusias...

Just nimelt. Praeguses tülis peame vahet tegema, kus on poliitilised mängud ja kus on riigi huvid. Praegu ühendab Res Publicat ja Reformierakonda ka vastutus riigi eest.

Kas riigi huvides on pidada sisuliselt uusi koalitsiooniläbirääkimisi vana koalitsiooni poolte vahel?

Riigi huvi on kindlasti, et me valmistuksime Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuseks, et me arendaksime edasi oma siseriiklikku ülesehitust hariduses, sotsiaalvallas ja tervishoius. Riigi huvi ei ole teha kannapöördeid ja võtta endale lubadusi, mida pole võimalik täita.

Meie liitumine euroliidu ja NATOga ei sõltu ju sellest, kas valitsuses on Rahvaliit.

Me ei lähe nendesse organisatsioonidesse iseenesest, selleks tuleb teha palju tööd. Ja see, kui palju me tööd teeme, sõltub väga palju inimestest.

Kas ainsad töökad inimesed on selles valitsuskoalitsioonis?

Siin tuleb vaadata, kui palju meil on aega. Iga valitsus vajab stardiaega ja see oleks ajakaotus. Eestil ei ole aega kaotada.

Kas teie olete aru saanud, mida Rahvaliit tahab?

Raske öelda. Nende 17. novembri avalduses oli osutatud probleemidele, millele püüdsime leida lahendust minu kompromissettepaneku näol. Näiteks - kuidas rohkem toetada lastega peresid, et lapsel oleks kindlustunne, kuni ta saab täiskasvanuks.

Kui räägime õpetajate ja kultuuritöötajate palga tõusust täiendavalt neli protsenti, siis olen sellega ju sügavalt nõus. Püüame leida lahendusi. Samas tuleb arvestada, et haridussüsteemi raha vajab tõhusamat kasutamist.

Neljapäeval saate uuesti kokku ja vaatate uuesti mingeid pabereid. Mille poolest erineb nende sisu sellest, mis oli juba kirjas kompromissettepanekus?

See kompromissettepanek ei olnud stiilis «võta või jäta». See oli aruteluks. See arutelu jätkub, et leida kõiki rahuldav kompromiss.

Mis peaks olema kõiki rahuldav kompromiss?

Sellest saab rääkida neljapäeval. Loodan, et siis saab öelda: töörahu on taastatud.

Kas see on uus koalitsioonileping?

Ei ole kindlasti. Kõik saab käia koalitsioonileppe raamides. Rahvaliit tahab saada pigem kindlust ja teatud punktidele pisut selgemat ajalist ja ressursilist katet.

Kas Rahvaliit on olnud valitsuses nagu väike Peetrike?

Vastupidi. Rahvaliit veab praegu väga olulisi valdkondi - põllumajandus, keskkond, siseturvalisus. Rääkimata nii suurest vastutusest, mis on pandud minister Jaan Õunapuule. Võib-olla avalikkus ootab kohe kuldmune, kuid Eesti on ajas, kus ei ole kohe kõiki rahuldavaid lahendusi.

Kuidas te tõlgendate Rahvaliidu käitumist? Väljapressimine? Sõbralik mõttevahetus?

Valitsuse programmil peavad olema teatud raamid. Ei ole võimalik iga päev muuta põhimõttelisi suundi ja programmilisi aluseid. Sellest arusaamisest lahtiütlemine on kindlasti väike hoop usaldusele ja poliitilisele kultuurile. Kuid olulisem on praegu säilitada tugev, stabiilne valitsus, ja see on võimalik, kui osapoolte tahe on olemas.

Kas teie arvates on Rahvaliidul seda head tahet või on see tahe ainult üheks päevaks?

Vaatame. Ma tahan uskuda, et on.

Milline valitsus on kuu aja pärast Eestis võimul?

Usun, et sama valitsus.

Nädal võimutüli

Esmaspäev, 17. november

Rahvaliit esitab koalitsiooni koostöökojas ultimaatumi, nõudes tulumaksualanduse edasilükkamist, vanemahüvitise järsku vähendamist jne.

Res Publica esimees peaminister Juhan Parts ja Reformierakonna juht Siim Kallas kinnitavad, et Rahvaliidu nõudmised tähendavad Villu Reiljani partei soovi lahkuda koalitsioonist.

Rahvaliidu abil hääletatakse Riigikogu päevakorrast välja vanemahüvitise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Parts alustab konsultatsioone Isamaaliiduga.

Teisipäev, 18. november

Rahvaliit teeb avalduse, kus süüdistab partnereid soovimatuses asju arutada. Res Publica ja Reformierakond annavad Rahvaliidule 24 tundi aega oma nõudmised tagasi võtta. Reiljan kinnitab, et Eesti vajab uut tsentristlikku koalitsiooni.

Kolmapäev, 19. november

Rahvaliit teatab, et ei kavatse oma nõudmistest taganeda, ja hääletab Riigikogus koos opositsiooniga maksualanduse jt kavade vastu. Valitsus katkestab tulumaksureformi eelnõu teise lugemise. Kallas kinnitab pärast hääletust, et koalitsioon on oma tegevuse lõpetanud, hiljem see seisukoht pehmeneb.

Õhtul esitab peaminister Juhan Parts võimuliidu partneritele kompromissettepaneku, mille peamine punkt on maksualanduse tempo aeglustamine.

Neljapäev, 20. november

Võimuliidu osapooled arutavad kompromissettepanekut. Peaminister Parts kinnitab, et Eestis ei ole valitsuskriisi, sest peaminister ja valitsus töötavad.

Reede, 21. november

Rahvaliit teatab, et ei ole tulumaksu alandamisega nõus, Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen deklareerib, et kõige olulisem on vanemahüvitise seaduse vastuvõtmine.

Laupäev, 22. november

Reformierakonna volikogu kinnitab, et on nõus tulumaksualanduse edasilükkamisega.

Stenbocki majas saavad õhtul kokku võimuparteide esimehed, pärast ligi kahetunnist arutelu lepitakse kokku pidada järgmine kõnelustevoor neljapäeval, mil peaminister on tagasi visiidilt Saksamaale.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.78