Feministid nõuavad endile eraldi volinikku
24.10.2007 00:01
Vahur Koorits, Postimees
Eesti naisõiguslased pole nõus homoseksuaalide, mustanahaliste, venelaste ja teiste vähemustega võrdõiguslikkuse voliniku tähelepanu jagama, nagu soovib justiitsministeerium. |
| |
|
 |
Foto: Liis Treimann |
|
|
|
|
Riigikogu menetleb praegu justiitsministeeriumi eelnõu, mis paneks praegu vaid soolise diskrimineerimisega tegeleva ametniku õlule kohustuse seista ka vähemuste, näiteks mustanahaliste või puudega inimese õiguste eest.
Ühtviisi mõõta ei saa
Kümneid naisorganisatsioone ühendavale Eesti Naisühenduste Ümarlauale aga plaan ei meeldi.
Ümarlaud märkis oma pressiteates, et vähemuste võrdõiguslikkust ei saa mõõta sama moodi nagu soolist võrdõiguslikkust.
Soolist võrdõiguslikkust mõõdetakse selle järgi, kui palju mehi ja naisi mingis eluvaldkonnas osaleb.
«Sama ei saa rakendada vähemusgruppide puhul ainuüksi seetõttu, et pole võimalik tagada eri suurusega vähemusgruppide võrdset osalemist kõigis eluvaldkondades,» teatas ümarlaud.
Plussid ja miinused
Ka ei soovinud oma ametivolituste võimalikku suurendamist pikemalt kommenteerida praegune soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv.
Ta märkis aga, et omad plussid-miinused on nii ühe kui kahe voliniku kasutamisel.
Sarve sõnul on sooline võrdõiguslikkus Eesti jaoks tähtis, mistõttu ehk oleks mõistlikum ametisse panna kaks volinikku.
Ta lisas aga, et enamikus Euroopa riikides on sooline ja muu diskrimineerimine jäetud ühe voliniku hooleks. Ka räägib ühe volinikuga piirdumise kasuks tema sõnul Eesti väiksus.
Võrdõiguslikkuse voliniku töö
• Volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist;
• nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel;
• teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;
• avaldab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise aruandeid;
• võtab tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise edendamiseks.
Allikas: võrdse kohtlemise seaduse eelnõu
|
|
|
|
|
