|
Euroopa tsiviilõiguse päeva tähistamise algatasid 2003. aastal Euroopa
Nõukogu ja Euroopa Komisjon eesmärgiga teadvustada ja tutvustada inimestele enam
tsiviilõigust, mis reguleerib varalisi õigusi ja kohustusi, teatas
justiitsministeerium.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paali sõnul ei
teadvusta enamik inimesi, et nad on tegelikult pidevalt kümnetes ja sadades
tsiviilõiguslikes suhetes.
«Näiteks on meil lepingud telefoni-, elektri- ja veefirmadega, ilmselt kõigil
meil on leping pangaga, tööl käivatel inimestel ka tööleping,» ütles Paal.
Paali sõnade kohaselt mõistavad inimesed õiguse all enamasti ikkagi
karistusõigust, seetõttu on tsiviilõiguse laialdasem teadvustamine väga oluline
ning üks Euroopa tsiviilõiguse päeva eesmärke.
«Näiteks tekivad meil tsiviilõigused ja -kohustused ka trammi sisenedes
(reisijateveo leping), putkast lehte ostes (müügileping), garderoobis palitut
ära andes (hoiuleping) või isegi sõbrale sünnipäeva lille kinkides
(kinkeleping),» selgitas Paal.
Tsiviilõiguse päeva raames korraldab homme riigikohus kodanikele ekskursiooni
kohtuhoonesse ning pakub huvilistele võimalust kuulata tsiviilkolleegiumi
nõuniku Liis Halliku loengut teemal «Kohus: tsiviilvaidluste lahendaja».
Tartu maakohus pakub soovijatele võimaluse osaleda Elvas toimuval
paikvaatlusel kaasomandi jagamise vaidluses. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
Logi sisse
kõik galeriid
