Eesti avalikkus otsib vaistlikult iga kõrge
riigiametniku ametist lahkumise korral selle tagant peagi puhkevat skandaali või
siis poliitilisi põhjusi. Eriti põhjalikuks muutuvad otsingud siis, kui on
selgusetu, kus see või teine ametnik järgmisena tööle asub. Elu on lihtsalt õpetanud, et ilmaasjata tagasi ei astuta, ning üksikud erandid vaid kinnitavad seda reeglit.
Nii kikitas suurem osa inimesi kõrvu ka eelmisel nädalal, kui avalikuks tuli
põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) juhi Mati Kermase
lahkumine. Rahvaliidu ministrite haldusala, kuhu kuulub ka põllumajandusministeeriumile alluv PRIA, on lihtsalt viimastel aastatel koht, kust skandaale tuleb nagu küllusesarvest. Maa-ameti maadevahetuse skandaal alles kogub õieti tuure ja täit hoogu ei ole sisse saanud ka Weroli kriminaalasja uurimine. Viljasalvedest ja kõigest muust rääkimata.
Kui seni ei ole Rahvaliidu teenelised valijad lasknud ennast sellest kõigest häirida, siis viimaste arvamusuuringute järgi on hakanud täis saama ka nende mõõt. Seni on erakonna libekeelsed ja moosiselt naeratavad poliitikud suutnud ikka selgeks teha, et tegemist on vaid kurjade vaenlaste hästisepitsetud vandenõuga.
Küllap on valija meelemuutusest aru saanud ka rahvaliitlased ise, sest kui pärast edutut presidendikampaaniat veel oma suud pruugiti, siis pärast maa-ameti skandaali vallandumist on oma sõnavõttudes mitu tooni maha võetud. Muidugi mainitakse siin ja seal taas vandenõu, kuid seda nii vaikselt, et igaüks mõistab – rääkija ei usu seda juttu ise ka.
Mati Kermase ametist lahkumine mängib Rahvaliidule tõenäoliselt kätte kaardid, millega ennast enne märtsivalimisi natukenegi rehabiliteerida suudetakse. Seda muidugi juhul, kui Kermase lahkumise tagant midagi välja ei uju. Praegu tundub siiski, et midagi suurt tulemas ei ole. Rahvaliit saaks ennast paremas valguses näidata siis, kui paneb PRIA etteotsa mõne tõesti apoliitilise ja tugeva majandusinimese, kellele suure organisatsiooni juhtimine jõukohane on. Tavaliselt ei suudeta kiusatustele vastu panna ja ikka kuuleme, kuidas mõni uus riigiametnik on ametit kureeriva erakonnaga seotud.
Nagu kuluaarides räägitakse, on otsima asutud ikkagi poliitiliselt sobivat inimest. Seda hoolimata tõsiasjast, et tugevaid ja apoliitilisi kandidaate on kohale vähemalt kaks. Et nende veregrupid ei pruugi aga mõne Rahvaliidu juhtpoliitiku veregrupiga sobida, võib plaan taas vett vedama minna.
|