Kui politseikroonikat lehitseda, hakkasid mõned Otepää-Valga kandi vaesemad inimesed septembris, mõned nädalad enne Venderi hukku õnnetult surma saama. Kui see küüniliselt ei kõlaks, võiks neid juhtumeid nimetada nagu näiteks panganduses: riskide maandamiseks. Politsei puistab. Vaja seljatagust kindlustada.

Kraavist leiti talusulane Vladimir Kaidalov. Ta oli 9.–10. septembri paiku autosse surutud ning kadunuks jäänud. Surma põhjusena näeb kohalik leht sidemeid metsavarastega.

Mustast kroonikast nähtub veel, et 21. septembril leiti Helme vallast Kirikukülast kaevust lämbununa 58aastane Jaan Sumberg. Politsei tööversioon: side metsavarastega, võimalik, et Sumberg sattus nendega tülli.

Kogenumad keskkonnainspektorid teavad suurepäraselt, et mõne metsatehingu pärast elu võtmine pole üksildastes paikades mingi probleem.

Otepää plahvatuse tagant paistab õnnetute juhuste rida. Juhus, et tehingutes, mida Vender oli aidanud korraldada, metsamasinad aresti alla kukkusid.

Kuulujutud kõnelevad Venderi poolt allilma ühiskassa tegelastelt võetud 3–4 miljoni kroonisest laenust kinnistute ostmiseks, tagasi maksmata rahast ja avalikust hukkamisest tema koostööpartneri Koit Pikaro hirmutamiseks.

Kadunukese seoseid metsaäriga möönab, ehkki vastumeelselt ja toonitades, et ei tähtsustaks seda üle, ka üks teda paremini tundnud mehi, Jaanus Barkala.

Otepää vallavolikogu esimees Barkala räägib Venderist ainult kui parimast inimesest. Päev enne matust tundub ka kohatu pinnida, kas ta mõtleb seda tõsiselt või järgib kommet.

Paratamatult tekib küsimus, millist laadi juriidilist nõu Vender oma õigusbüroos, Otepää vallavalitsusest korrus kõrgemal, Barkala pea kohal, oskas jagada.

Kohalikku metsakaubandust augustis ja septembris vapustanud sündmustest, mis Venderi «klientuuri» vanduma ajas, võib lugeda keskkonnainspektsiooni kiretust e-kirjast. «Võrumaal Mõniste vallas võttis keskkonnainspektsioon 25. septembril ebaseadusliku metsaraie asitõendina hoiule 4 miljonit krooni maksva metsalangetusmasina».

Loomulikult on raielood vooderdatud mitme kihi tankistidega, selgub keskkonnainspektoritega vesteldes.

Mõniste juhtum on nagu ikka. Leitud Tallinnast eakas proua, kel mets. Sõlmitud leping, et puitu raiuda. Tihude arv jäetud lepingut sõlmides ilmselt tühjaks: 10 000 krooni eest ei saa ju kuidagi raiuda 300 tihu, sest 300 tihu hind ligineb 100 000 kroonile. Tegelikult oli maha võetud 500 tihu ringis.

Keskkonnainspektsiooni nõuniku Himot Marani kinnitusel luuakse metsainspektorite jaoks eelkõige Ida- ja Kagu-Eestisse 15 uut töökohta, mis moodustaks senisest metsainspektorite arvust umbes kolmandiku.

Kokku on keskkonnainspektsioon tänavu üldse asitõendina hoiule võtnud viis masinat.

«Kui masinad ära võtame, ilmuvad tankistid kohe välja ja hakkavad masinaid tagasi paluma,» räägib Võrumaa keskkonnainspektsiooni ülem Endel Visnapuu.

«Pilt ei ole meil siin Võrumaal viimasel ajal läinud mitte paremaks, vaid aasta-aastalt ikka hullemaks.»

Visnapuu kinnitusel näitab statistika küll keskkonnakahju vähenemist, kuid see ei tulene mitte tegelikust elust, vaid umbmäärastest seadustest. Kahju tekitatakse, aga seda ei saa sisse nõuda.

Mehhanismi, kuidas kohtuda juba kõrgema astmega ehk nn farmeritega, kes majandavad vähemalt kümmet tankisti, pole keskkonnaministeeriumi juristid veel välja mõtelnud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.93