«Näiteks räägitakse, et kulutused tööjõule on Eestis vaid viiendik Soomega võrreldes.

Tegelikult on küsimus selles, et krooni valuutakurss euroga on tugevalt ekslik,» kirjutas Häyrynen.

Autor kirjutas, et kui aastal 2000 oli SKT inimese kohta Eestis vaid 16% Soome tasemest, siis ometigi on eestlastel raha kasutada kaupu ja teenuseid pea samal määral, kui seda teevad Euroopa arenenud riikide kodanikud.

Näiteks aastal 2000 kasutasid eestlased elektrienergiat inimese kohta sama palju kui taanlased või šveitslased.

Samuti on sõiduautosid eestlastel inimese kohta sama palju kui norralastel, soomlastel või šveitslastel. Krooni kurss euro suhtes on seega märkimisväärselt madal, leiab Hayrynen.

Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Tootsi hinnangul on tegemist eksliku artikliga.

«Eesti krooni kurss on tõestanud oma õigusust rohkem kui üheteist aasta jooksul ning ei ole ühtegi majanduslikku ega rahapoliitilist argumenti, mis nõuaks selle muutmist. Kauppalehti arvamustoimetuse sõnul on autor Heikki Häyrynen ajalehe lugeja ning tegu on lugejakirjaga, mitte toimetuse kolumniga,» ütles Janno Toots.

«Kommentaaris on kasutatud ebatäpseid andmeid,» lisas Toots. «Näiteks 2002. aastal moodustas
Eurostati andmetel Eesti SKP Soome omast 40 protsenti (EL-i keskmisest 41). Samuti ei tasuks valuutakursiga siduda artiklis sisaldunud muret, et eestlased söövad sama palju nagu soomlased või šveitslased või et meil on sama palju autosid kui Euroopa riikides».

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.75