Õpetaja Uulma tunnis

Talle pole mingi probleem stiilipäevaks koristajalt üüratu kittel laenata, see selga tõmmata ja põrandaharjaga mööda koolikoridore vuhkida. Või pea roosasid lokirulle täis laduda, Salme kultuurikeskuse püünele astuda ning asjaarmastajate lavastatud näitemängus politseinik Nikolai Vile mammit kehastada.

Uulma kompleksivabaduse viimast avaldust nägi kool möödunud reede õhtul, kui väärikas abituurium vastseid kümnendikke rebaseseisusesse kergitas.

Uulma kui 10.b klassi juhataja ilmus tähtsale toimingule pesuehtsa rebaseleedina, kõrvad pealael kikkis ja uhke saba selja taga vonklemas, suur osa koduses majapidamises leiduvaid punaseid hilpe keha ümber.

47-aastase õpetaja julgus vääris auhinda – tarkade silmadega pehmekarvalist rebasekutsikat, kes nüüd Uulma klassis raamatukapil lesib.

Mitte ainult õigekirjast

«Mõnikord ju võib nalja teha ja elule vürtsi lisada,» lausub Uulma. «Oleks ju õudne, kui ma kogu aeg ainult grammatikast, Dostojevskist ja Tammsaarest räägiksin, ikka edaspidi ja tagurpidi. Mõtle, kui igav!»

Sedasama Ülle Uulmat oodatakse 3. oktoobril Tartusse haridus- ja teadusministeeriumisse, et anda talle tänavune aasta õpetaja tiitel. Sest krutskitele lisaks on tema pedagoogilises eluloos ohtralt muidki esiletõstmist väärivaid seiku. Ta on juhatanud ainekomisjone ja praktikante, suunanud õpilasi kirjandusvõistlustele ja vedanud neid teatrisse, korraldanud luulehommikuid ja emakeelenädalaid.

Ta on üks kõige armastatumaid õpetajaid, kinnitavad endiste ja praeguste õpilaste hordid. «Ta on paljudele rohkem sõber kui õpetaja,» kinnitab kümnendik Henri Reeder. «Ta saab alati õpilastest aru, mõistab nende probleeme ja aitab.»

Õpetaja jumala armust, iseloomustab tema ülemus, Westholmi gümnaasiumi direktor Kalle Niinas.

Õiges kohas, kindel see

Ülle Uulma ise väidab, et õpetaja on tema diagnoos. Ta õppis parajasti Võsu 8-klassilise kooli 7. klassis, kui emakeeletunde saabus andma noor ja energiline õpetaja.

Too vedas lapsed kirjandussõprade klubisse, pani nad näitemängu ja ajalehti tegema. Ning ühtäkki oli tragi pioneer Ülle kindel – ka temast peab eesti keele õpetaja saama!

Paraku jäi Ülle Uulma esimese raksuga Tallinna Pedagoogikaülikooli ukse taha ning sisustas uute sisseastumiseksamiteni jäävat aega töötamisega – müüs Kaubamaja majapidamisosakonnas panne, kohvreid ja küürimispastat ning salvestas helikassetitehases muusikat. Ja kasvatas niigi tohutut õpetajaks-saamise-kihku veelgi suuremaks.

Lõpuks kõrgkooli sisse saanuna veendus ta kohe, et on õiges kohas ja õpib õiget asja. Ning on praegu jälle kindel, et on õiges kohas ja teeb õiget tööd.

«Õpetajatöö annab häid emotsioone palju rohkem kui mõni muu amet,» väidab Uulma kindlalt. «Iga päev on erinev ja lapsed on vahvad. Muidugi, pikk suvepuhkus on ka tore...»

Aga meelehärmi on samuti. Üks asi, mis Uulmale murekortse põhjustab, on varateismeliste kõnepruuk – nood ropendavad ikka üsna mahlakalt.

Ja teine asi on kohati hilisõhtuni venivad tööpäevad. Siis hakkab endast mõnikord hale. Aga see tunne läheb ruttu üle. Sel suvel läks neli Uulma endist õpilast eesti filoloogiat õppima. «See on ilus,» poetab õpetaja. «Et ajal, kui äri ja kõik muu on olulisem, tahab keegi veel eesti keelt ja kirjandust õppida.»

Pedagoogide perekond

Ülle Uulma abikaasa Riho, kes naisele omistatud aasta õpetaja tiitlist kuuldes teda lemmikkookide moorapeadega õnnitles, on samuti emakeeleõpetaja, kursusevend pealekauba. Ja Tallinna Järveotsa gümnaasiumi direktor.

19-aastane peretütar Triin päris sama eriala ei valinud, ent pedagoogitöö terendab tallegi – Triin õpib pedagoogikaülikoolis klassiõpetajaks. 22-aastane poeg Siim töötab müüjana ehk nagu ema kommenteerib: «Siim alles otsib oma õiget kohta.»

Uulma ei tule edukalt toime mitte ainult õpilaste, vaid ka nende vanemate taltsutamisega. Näiteks möödunud kevadel moodustas ta oma 9.b klassi emadest-isadest segakoori, mis laulis lõpuaktusel laste rõõmuks täiest kõrist nagu kamp ivolinnasid: «Aina igasugu pudipadi pähe tuleb taguda meil koolis, pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest.»

Ülle Uulma ise ei kavatse pedagoogiameti eest kuskile põgeneda. Loodab ainult, et tal jätkub taipu koolist lahkuda, kui samm ükskord töntsiks ja silm tuhmiks muutub.

Aga enne, kui see aeg ükskord saabub, jõuab ta kolleegidele veel palju ahhetamispõhjuseid anda. Ning õpilaste hinnetele ohtralt miinuseid või plusse sappa laduda – näiteks neli viie miinuse või kolm nelja plussiga. Miinused, muide, märgib ta hinde taha diagonaalselt. Sest siis mahub rohkem.

Õpetaja Uulma räägib oma õpilastest

Kooli tööle asudes sain 2. klassi juhatajaks. Siis on lapsed veel paikesed, õpetaja on neile kõige targem ja ilusam. Aga see läheb üle. Varsti on nad ise kõige targemad ja ilusamad.

Ulakad õpilased, kes on mõne pahandusega hakkama saanud, jäävad tahes-tahtmata rohkem meelde kui paid. Ulakatega on küll rohkem tegemist, aga kui nad on õigele liinile aidatud, on töörõõm suurem. Kindlat retsepti nendega hakkamasaamiseks mul pole – lihtsalt natuke nalja ja natuke kurja häält, piitsa ja präänikut.

Õpilased räägivad õpetaja Uulmast

Kuna ta on eesti keele õpetaja, on tema eneseväljendus viimase peal. Ta mõistab nalju igast nurgast ega jää ka ise head vastust võlgu. Samuti on ta jõle kindlalt oma klassi eest väljas ning hoiab probleemides alati klassi poole. Ta suudab klassis tekitada tõelise ühtekuuluvustunde. Ta on ka uudishimulik, kuid see pole ju halb.

Õpetaja Uulmal on alati jalas kõrged kontsad. Ma ei mõista, kuidas ta küll vastu peab, aga ilmselt on see harjumuse jõud.

Aasta õpetajad 2004

Helgi Org – Loo keskkooli saksa keele õpetaja ja õppealajuhataja

Anne Kloren – Jüri gümnaasiumi õppealajuhataja

Margus Sõmer – Suuremõisa põhikooli matemaatika-, füüsika- ja informaatikaõpetaja

Marina Golovkina – Narva Peetri kooli klassiõpetaja

Valentina Mironova – Sillamäe Astangu kooli vene keele õpetaja

Tatjana Derbneva – Kohtla-Järve

3. keskkooli keemiaõpetaja

Kaire Puusepp – Kohtla põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja

Külli Kalvist – Põltsamaa ühisgümnaasiumi klassiõpetaja

Mailis Tarendi – Aravete keskkooli eesti keele õpetaja

Linda Ratnik – Tartu Hiie kooli klassiõpetaja

Ülle Tammearu – Kullamaa keskkooli muusikaõpetaja

Maie Karus – Rakvere gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Ülle Uulma – Tallinna Jakob West-holmi gümnaasiumi eesti keele õpetaja

Lily Veidenberg – Mooste põhikooli muusika- ja keemiaõpetaja

Elmu Mägi – Pärnu Koidula gümnaasiumi füüsikaõpetaja

Tiina Kukk – Paikuse Mesimummi lasteaia vanemõpetaja

Liivi Kundla – Kehtna põhikooli matemaatikaõpetaja

Tiiu Haavik – Saaremaa ühisgümnaasiumi võimlemisõpetaja

Väino Soomets – Tallinna üldgümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja

Lia Hanso – Orissaare internaatkooli õpetaja ja psühholoog

Mare Robal – Tallinna Lepatriinu lasteaia pedagoog-metoodik

Niina Sidorenko – Tallinna Õismäe Vene lütseumi majandusõpetaja ja õppealajuhataja

Valeri Novikov – Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktor

Meelis Kond – Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor

Ene Tannberg – Tartu Miina Härma gümnaasiumi ajalooõpetaja

Mart Oja – Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Reet Lepik – Puhja gümnaasiumi direktor

Airi Mägi – Valga vene gümnaasiumi direktori asetäitja

Virve Neerot – Valuoja põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja

Laine Süvingu – Puiga Siiliku lasteaia juhataja

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.87