Nimelt, kui võtta aluseks kevadiste riigieksamite sooritajate keskmine punktisaak, siis selgub, et Treffneri gümnaasium kuulub tervelt kümnes eksamiaines Eesti esikümnesse. Paremuselt järgmised, Tallinna reaalkool ja Tallinna Prantsuse lütseum, jäid märgatavalt maha: nemad mahtusid oma eksaminandide tulemuste põhjal esikümnesse seitsmes aines. «Mul on väga hea meel selle tulemuse üle,» tunnistas Ojaveer, erialalt füüsik. «See on uue õppeaasta algul mulle kui direktorile hea uudis.» Esikoht on Ojaveeri sõnul ennekõike õpetajate ja õpilaste teene, kes on tema hinnangul väga kõvasti pingutanud.Õnneotsijate halb mõju Postimees võttis Eesti edukamate koolide pingerea koostamisel aluseks riiklikult eksami- ja kvalifikatsioonikeskuselt saadud kevadised eksamitulemused, reastades koolid ainete kaupa pingeritta mediaankeskmise punktisumma alusel. Eksamikeskuse analüütik-statistiku Anti Teepere sõnul on mediaankeskmine, mis lõikab kindlas koolis eksami sooritanute pingerea keskelt pooleks ja fikseerib seal keskmise näitaja, õiglasem kui statistiliselt keskmine eksamitulemus. Ta selgitas, et sel moel välistub võimalus, et nn õnneotsijaid, kes valivad igaks juhuks mingi eksami, tulgu tulemus milline tahes, kooli keskmist tulemust ebaõiglaselt palju alla tõmbaksid. Postimees luges kokku, kui mitmes eksamiaines jõudis üks või teine kool mediaankeskmise näitaja poolest Eestis esikümnesse, jättes arvestamata, kas kool oli seejuures mingis aines esimene või kümnes. Enamasti on eksamitulemuste vahed kooliti sedavõrd väiksed, et ainete kaupa kohtade arvestamine võiks üldpingerida liiga ebaõiglaselt kallutada. Ainsana jäid arvestamata eksamitulemused prantsuse keeles, sest selle valinuid leidus üle Eesti liiga vähe. Ojaveer tunnistas, et on küll pikisilmi oodanud, millal ometi tõuseb tema juhitav kool Eestis koostatavate pingeridade tippu, ent lisas, et pole selle nimel hakanud midagi erilist ette võtma. Viimaks saabunud edu ühe põhjusena nimetas ta enamikust teistest koolidest erinevat õppekorraldust: Treffneri gümnaasium on nimelt jaganud õppeaasta viieks perioodiks, mis võimaldab keskenduda õppetööle senisest tõhusamalt. Usaldus tagab edu Sugugi vähetähtsaks ei pidanud Ojaveer ka tõsiasja, et viis aastat tagasi sai Treffneri kool Tartu kesklinnas põhjaliku remondi. «Ainult heas füüsilises ja vaimses õhkkonnas saavadki tulla nii head tulemused,» lausus ta. Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi arvas samuti, et kooli edu saavutamiseks pole vaja midagi erilist teha. «Meil on tavaline kool ja tegeleme õppimisega,» sõnas ta pisut tüdinult. Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma tundis aga elavat huvi selle vastu, kes esikohal troonib. Tulemust kuuldes tunnistas ta, et Treffneri gümnaasiumiga on nad end alati võrrelnud, eriti reaalainetes. «Aastad ei ole kunagi vennad, aga esimese viie seast ei tahaks välja langeda,» lisas ta. Kooli edu ütles direktor olevat nii heade õpetajate kui ka tugevate õpilaste töö. Tunnustatud õpilased Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, mis on aastate vältel pärnakate lippu kõrgel hoidnud, jagas seekord Nõo reaalgümnaasiumiga 6.–7. kohta. Kooli direktor Andres Laanemets arvas, et see on hea positsioon. «Teeme ikka väga hingega tööd ja usaldame oma õpilasi. Selle usalduse abil tuleb ka parem koostöö,» pakkus ta kooli edu võtmeks. Kolme suurlinna, Tallinna, Tartu ja Pärnu koolide kõrval mahtus eksamitulemuste edukuse põhjal Eesti esikümnesse 6.–7. kohal Tartu-lähedane Nõo reaalgümnaasium. Esikümne lõpetasid Haapsalu gümnaasium ja Vinni-Pajusti gümnaasium Lääne-Virumaalt. Nõo reaalgümnaasiumi 15-aastase staažiga direktor Jaanus Järveoja ei tõtanud head edetabelikohta omistama sugugi ainult oma kooli pedagoogidele. Arvestades, et Nõkku pääseb õppima katsetega, pidas ta vajalikuks tunnustada just nende koolide tublit tööd, kus õpilased on saanud põhihariduse. «Ma ei arva sugugi, et teeme siin kolme aastaga hirmsat imet,» sõnas Järveoja. «Siin on osa ka eelmiste koolide heal tööl.» Nõo reaalgümnaasiumi edu kahe erilise komponendina mainis ta, et koolijuhid on püüdnud leida võimalusi, kuidas arendada õpilasi ka pärast koolipäeva ametlikku lõppu. Selleks on korraldatud riigieksamiteks lisaettevalmistuse tunde ja õppekäike, pakutud konsultatsioone ja praktikume. Teiseks märkis Järveoja eelmisel õppeaastal käivitunud õpilaste tunnustamise süsteemi, mille raames valitakse näiteks aasta õpilane, tegija olümpiaadidel, organisaator ja sportlane nii tüdrukute kui ka poiste seas. Enamik Postimehe usutletud koolijuhtidest suhtus koolide pingerea koostamisse mõõdukalt – kui kasutada üldistuseks Treffneri gümnaasiumi juhi Ojaveeri hinnangut. «Ma ei suhtu sellistesse tabelitesse käsiplaksutavalt hästi,» lisas ta. «Küll on aga alati vaja võrrelda end teiste koolidega. Kuid see [võrdlemine] peaks olema mõõduka suhtumisega.»
> Loe edasi |
