|
Tallinnas täna toimunud investeerimisseminaril «Is Estonia still a good bet?»
arutasid kohalikud ja välismaised eksperdid, kas Eesti on veel piisavalt
atraktiivne maa välisinvestoritele. Samal ajal on esimesed firmad juba teatanud
otste kokku tõmbamisest.
Metallitööstusega tegelev vabrik PNJ Eesti paneb oktoobrikuust uksed kinni ja
töökoha kaotab 57 inimest, vahendab Kanal 2 «Reporter».
Firma kolib tagasi Inglismaale, kuna tööjõupuuduse tõttu pole neil võimalik
Eestis tootmist jätkata. Seda olenemata asjaolust, et palgad pole sugugi
väiksed. Ettevõtte kvaliteedijuhi Merle Hindremäe sõnul aga sellise raha eest
keegi enam tööle ei tule.
Vabriku tootmisdirektor Jason Clark leidis, et nad ei suuda enam võidelda ka
tööjõuvoolavusega, sest 60 töötajaga firmas on sõlmitud viie aasta jooksul ligi
300 töölepingut.
«Ma üritan koguaeg inimesi välja õpetada, aga nad tulevad ja lahkuvad päeva,
nädala või kuu pärast! See imeb ärist kõik ressursid välja,» kurtis Clark.
«Põhjus on selles, et inimesed saavad rohkem raha vähema eest,» leidis Clark
intervjuus ETV «Aktuaalsele kaamerale».
«Viis aastat tagasi oli meil väga väga hea produktiivsus ja
majandustulemused. Täna me oleme läinud omadega alla. Produktiivsus on
palju-palju madalam, kui see oli viie aasta eest,» nentis ta. Clarki hinnangul
puudutab see Eesti majandust tervikuna.
Täna teatati teisestki vabrikust, mis lõpetab samal põhjusel sel sügisel töö.
Tegemist on vannitoasisustust tootva Rootsi firmaga Svedbergs Estonia, kus jääb
töötuks 48 inimest.
Lisaks neile teatas hiljuti ka Nolato Eesti Tallinn Polymer AS, et lõpetab
mobiiltelefonide plastosade tootmise Eestis, vahendas ETV24. Selle
ettevõtte likvideerimisega kaotab töö 250 inimest.
Hotellis euroopa toimunud Briti Eesti Kaubanduskoja
investeerimisteemalisel seminaril tõdeti, et Eestis võivad raskustesse sattuda
välisinvestorid, kes on panustanud suurele hulgale lihttöölistele.
Rahvusvahelise kinnisvarateenused pakkuva firma Colliers International Eesti
juhi Ardi Roosima sõnul oleksid aga juba viie aasta eest välismaised investorid
pidanud mõistma, et Euroopa Liiduga ühinev Eesti ei jää nn odavaks maaks.
«On ettevõtteid, kes on sunnitud sulgema tegevuse ja siiski ma arvan veel
täna, et ilmselt nende ootused turust on natuke teised, kui meil on. Me oleme
liiga kiiresti nende jaoks liikunud odava tööjõu turust stabiilse majandusega
ühiskonnaks, kus tööjõud on kallis. Aga kõige suurem probleem see, et tööjõu
efektiivsus ei ole sellele järgi jõudnud,» selgitas Roosimaa.
Seminari moderaatori Henrik Hololei sõnul peaks Eesti nüüd pigem muretsema
selle üle, et me kõrgtehnoloogiasse investeerivaid välisinvestoreid ei peletaks
minema määramatusega, mida tekitab eurotsooniga liitumise edasi lükkamine.
Vastupidisel seisukohal on aga Rootis pankur Bo Gragh, kes nõustas Eestit
krooni kasutuselevõtu ajal. Tema hinnangul ei peaks Eesti suure hurraaga tormama
liituma eurotsooniga, kuna Eesti väiksuse tõttu ei hakka Euroopa keskpank
rahapoliitika kujundamisel nagunii arvestama eesti huvidega.
«Te peate arvestama faktiga, et kui te eurotsooniga liitute, siis te annate
lõplikult ära oma rahalise iseseisvuse ja majanduse, mis teil on praeguses
situatsioonis,» märkis Gragh.
Gragh sõnul on need ELi riigid, kus ei ole euro kasutusel, nagu Inglismaa,
Taani ja Rootsi, majanduslikult väga edukad.
Briti Eesti Kaubanduskoja investeerimisteemalisel seminaril «Is Estonia still
a good bet?» esinesid teiste seas ka majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Parts, tunnustatud Kesk- ja Ida-Euroopa
investeerimisspetsialist James Oates, Svedbergs Estonia ASi tegevjuht Peter
Shilling ja Suprema Securities juhatuse liige Peeter Saks.
Seminari modereeris Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabineti
juhataja Henrik Hololei. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
