| Rahvusvahelise Astronoomiauniooni (IAU) assambleel võeti täna vastu resolutsioon, millega pandi esmakordselt ajaloos paika konkreetne Päikesesüsteemi planeedi definitsioon ja loodi süsteem planeedilaadsete taevakehade kategoriseerimiseks, vahendab AFP. Hääletusele pandud resolutsiooni kohaselt jagatakse Päikesesüsteemi taevakehad edaspidi kolme kategooriasse. Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi, kuid pole ka satelliit. Sellised taevakehad on klassikalistest planeetidest väiksemad. Kolmanda kategooria ehk «väikeste Päikesesüsteemi taevakehade» alla kantakse kõik ülejäänud Päikese ümber tiirlevad objektid, sealhulgas asteroidid, komeedid ja valdav osa Neptuunist kaugemal asuvaid pisitaevakehasid. Assamblee otsuse kohaselt jääb alles kaheksa planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto kuulub uue definitsiooni järgi kääbusplaneetide kategooriasse, mida hakatakse tulevikus nimetama nn plutoonilisteks objektideks. Diskussioon 1930. aastal avastatud Pluuto klassifitseerimise üle hoogustus viimastel aastatel, kuna astronoomidel on õnnestunud Päikesesüsteemi äärealadel avastada veel mitmeid samalaadseid taevakehasid. Sellised Neptuuni orbiidist kaugemal ehk nn Kuiperi vööl tiirlevad planeedilaadsed objektid on sarnaselt Pluutole oluliselt väiksemad ja erinevad märkimisväärselt ülejäänud Päikesesüsteemi planeetidest. Eelmisel suvel avastasid USA teadlased ühe sellise taevakeha - 2003 UB313 ehk «Xena», mille ümbermõõt on isegi suurem kui Pluutol. Toimetas Oliver Tiks, PM online |