Mitmed artiklid Tallinna ühistranspordi probleemidest panid tõsiselt mõtlema linnavõimu tegevuse üle. Vaadates investeeringuid ühistransporti ja aasta-aastalt suurenevaid kulutusi mitmetasandiliste ristmike ja laiemate tänavate ehitamiseks, on selge, et ühistransport ei ole Tallinnas eelisarendatav. Suurmagistraale on vaja vaid autoliikluse toetamiseks.

Rääkides trammiliiklusest, poleks uue veeremi soetamise juures veelgi sugugi kindel, kas praegustel kohati lausa ohtlikult ebatasastel trammiteedel uued trammid üldse sõita saaksidki. Kui trammiteedel toimuks samasugune tehniline kontroll nagu raudteedel, keelataks Kopli liinil arvatavasti kohe liiklus ära.

Üsna halb olukord valitseb ka trollibusside kontaktliinivõrgus. Küllap on meile kõigile tuttav see moment trollisõidust, kus troll järskudes kurvides ja hargnemiskohtades üliaeglaselt sõitma peab. Lääne-Euroopa nüüdisaegse tehnoloogia juures saab neid kohti tunduvalt kiiremini läbida.

Konduktorite idee on vägagi realistlik. Näiteks Riias on konduktorid tööle võetud. Selle tulemusena väheneb piletita sõitjate osakaal peaaegu nullini, sõidukis on turvaline ning ühissõiduki hea väljanägemine säilib aastateks, sest vandaalid saab kohe teolt tabada. Arvestades piletitulude kasvamist ja paremini säilivat sõidukite sisseseadet, ei oleks lisakulud kuigi suured. Positiivne efekt kvaliteedile aga küll. Riias toimib selline süsteem edukalt juba üheksa aastat. Miks mitte neist eeskuju võtta?

Niisiis võiks linn võtta kuulda ka tavareisijate muresid, kes peaksid ju kõige paremini teadma, milles probleemid seisnevad.