Juunikuu Newsweeki kaanelugu luges Tallinna kümne maailma juhtiva WiFi-maa hulka kuuluvaks; selle saavutusega seoses nimetatakse samuti peamiselt Veljo Haameri nime.

Mis on sinu jaoks Eesti wifinduse selle aasta märksõna ja suurim uudis?

Eestis avatakse sel aastal parkides esimesed avalikud traadita interneti levialad. Juba on kasutajatele avatud Pirogovi WiFi-park Tartus, avamisel on levialad Tallinna vanalinnas ja Kadriorus, Tartus, Rakveres, Pärnus, Valgas ja Viljandis.

Kuidas on need levialad tehniliselt lahendatud ja palju see maksma läheb?

Saatja asub tavaliselt lähedaloleva hoone seinal – paneelantenn suunab signaali soovitud piirkonda.

Tavaliselt on leviala tellijaks kohalik omavalitsus ning tehniliseks teostajaks interneti teenusepakkuja, kelleks Tallinnas on näiteks Uninet. Pärast leviala käivitumist maksab linnavalitsus ainult internetiühenduse eest – see summa on alla tuhande krooni ühe pargi kohta kuus.

Kas selline linnaparkide internetistamine on levinud ka mujal maailmas?

Esimene WiFi-park – Bryant Park New Yorgis – rajati USAs 2002. aastal, Ameerika on esirinnas praegugi. Selliseid parke leiab ka Euroopas ja Aasias, aga eespool mainitud pargiprojektide käivitumisel oleme Euroopas innovatiivsed.

WiFi-alade suhtarvu poolest elaniku kohta on Eesti Euroopa edumeelseim riik.

Ent tõeliseks telekommunikatsiooni tiigriks tõuseme, kui areneme maailma tehnoloogiakontsernide «testpolügooniks» uute tehnoloogiate rakendamisel – siinse ühiskonna kompaktsus ja uuenduslikkus annab selleks hea baasi, kuid siin on vajalik riigipoolne algatus.

Mida ühes WiFi levialas üldse teha saab?

Praegu kasutatakse WiFit peamiselt sülearvutitega. Kuid WiFi on oma olemuselt meedium nagu iga teinegi, ja juba on tarbijani jõudnud esimesed WiFi-raadiod ning aina rohkem räägitakse ka WiFi-telefonidest.

Mis on WiFi-telefon ja miks see tarbijale atraktiivne võiks olla?

Wifi-telefon on tavaline mobiiltelefon, millele on lisatud võimalus kõneleda IP-võrgu kaudu. Kui kõneleme teise internetitelefoni-kasutajaga, on kõne tasuta; kui tahame aga fiks- või mobiilivõrku helistada, liigub kõne internetist keskjaama kaudu neisse võrkudesse.

Kui oleme näiteks Austraalias ja helistame WiFi-telefoniga Eesti fiksvõrku, liigub kõne interneti kaudu Eestisse ning maksma peame ainult Eesti-sisese kõne eest. Hinnasääst on siin tohutu.

Sina kui WiFi-eestvõitleja – mida arvad paljuräägitud 3G-tehnoloogiast?

Järjest rohkem infoedastust ja sidet kolib IP-võrkudesse ehk internetti, ning ka seadmed arenevad vastavas suunas. On juba olemas lahendused sidevõrkude roaming’uks ehk ristkasutuseks – internetitelefoni kõne võib alata WiFi-levialast ning lõppeda näiteks 3G-võrgus.

Seega ei ole kasutaja jaoks enam vahet, mis tehnoloogia abil tema seade võrku on lülitatud. Sellist tehnoloogiat nimetatakse neljandaks põlvkonnaks ning usun, et paljudes riikides jäetakse 3G vahele ning jõutakse otse 4G-ni.

WiFi (traadita kvaliteet)

Traadita internet, mis toimib vabasagedusalas, tähis 802.11.

www.wifi.ee

Sel aastal avatavad tasuta vabaõhu-levialad:

Tallinn

• Patkuli trepi park

• Kuberneri aed

• Nevski katedraali ees olev park

• Luigetiigi ümbrus Kadriorus

• Kohvik Pegasuse vastas olev Harju tn haljasala

Tartu

• Pirogovi plats

• Barclay plats

Rakvere

• Tallinna ja Laada tn nurgal olev park

Pärnu

• Koidula park

Viljandi

• Viljandi järve ääres paiknev kohvik ja Lossimägede järvepoolne serv

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5