| Kui EL-i 25 liikmesmaa keskmine sissetulekute erinevust iseloomustav Gini koefitsient oli 2004. aasta andmete põhjal 32,7, siis Eestil oli see 33,4. Selle näitajaga oli Eesti ebavõrdsuse pingereas Portugali (41,2), Leedu (35,9), Läti (35,5) ja Poola (35,2) järel tagant poolt viies, märgitakse Euroopa Komisjoni iga-aastases sotsiaalse olukorra raportis. Kõige võrdsemad sissetulekud olid raporti kohaselt Rootsis (22,5), Taanis (22,7), Sloveenias (23,7), Soomes (24,9) ja Hollandis (25,1). Gini koefitsient 0 näitab, et tulud jagunevad inimeste vahel absoluutselt võrdselt ning koefitsiendi 100 korral läheks kogu tulu ainult ühele inimesele. Samas näitavad teised uuringus toodud andmed, et tulude ebavõrdsus Eestis väheneb. 2000. aastal oli elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulekute vahe 6,3-kordne, 2001. ja 2002. aastal 6,1-kordne, 2003. aastal erines see 5,9 korda, 2004. aastal 7,2, 2005. aastal 5,9 ja 2006. aastal 5,5 korda. Komisjoni raportis märgitakse, et jõukamad liikmesriigid on Euroopa Liidus üldjuhul võrdsema sissetulekute jaotusega kui vaesemad maad. See ei tähenda siiski, et ebavõrdsuse vähendamine parandaks automaatselt riigi majanduslikku suutlikkust, öeldakse samas. Küll aga aitab riikide majandust tõsta see, kui kodanikel on võrdsemad võimalused ja nad saavad oma potentsiaali täielikumalt rakendada. See vähendab ebavõrdsust ning ressursside tõhusama mobiliseerimise kaudu aitab edendada tootlikkust, öeldakse raporti avaldamisega kaasnenud pressiteates. Euroopa Komisjon avaldab oma sotsiaalse olukorra raporti eesmärgiga pakkuda põhilisi andmeid avaliku debati edendamiseks sotsiaalpoliitika üle. Tänavune raport keskendus võrdsetele võimalustele. |
