Miks otsustasite uude ametisse kandideerida?

Olles viis aastat töötanud akadeemilises sfääris, hakkasin tunnetama, et kultuurikorraldus on väga praktiline valdkond, milles võiks ise tegutseda. Näpud hakkasid nagu sügelema. Pealegi kipub kultuur ühiskonnas marginaliseeruma.

Mis on kultuurikorraldus?

Kultuurikorraldus on valdkond, mis uurib kunsti ja kultuuri ning äri vahelisi seoseid ning koostoimet. Kultuurijuhtide ülesanne on aidata kaasa kõrgetasemelise kunstiteose sünnile, leida sellele õige ja piisav publik ning saavutada parim majanduslik tulemus.

Oleme harjunud sellega, et teatrijuht on näitleja, tulnud teatrist seest. Aga see ei pea nii olema. Kultuurikorraldaja peab teadma rohkem, tundma seadusi, oskama raha lugeda, tagama kunstiinimestele tingimused loometööks.

Teine pool on publik, kes seda loomingut vaatama tuleb, sellest osa saab. Siiski pole kultuurikorraldaja ärijuht, me ei saa müüa teatrit nagu vorsti. See ongi eripära.

Alati pole oluline, et tuleks palju publikut, vaid see, et tuleks õige publik.

Missugune on teie nägemus uuest ametist?

Eks kultuuriväärtuste ameti roll ongi toetada erinevaid loomeilminguid Tallinnas, luua soodne keskkond kultuuri arenguks, kaitsta kultuuripärandit ja leida viise, kuidas võimalikult palju inimesi kultuurist osa saaks.

Kui öeldakse kultuuriväärtuste amet, siis enamik inimesi arvab, et seal tegeldakse üksnes muinsuskaitsega. Praegu paistab, et kultuuri pool piisavalt ei kõla. Need pooled peavad olema tasakaalus. Kui nüüd Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks valitakse, siis tuleb tugevdada just seda poolt, nii rahaliselt kui ka kõlapinnalt. Aga ma ei taha öelda, et muinsuskaitse pool peaks vähenema.

Kultuuripealinna tiitel annab meile uusi võimalusi. Kindlasti ei tohi see jääda sildiks, vaid tuleb täita sisuga. Selle sildi varjus võiksime tekitada püsivamaid asju. Kui näiteks Linnateater saab endale suure saali, siis jääb see alles ka pärast 2011. aastat.

Kas hakkate kohe midagi muutma?

Ei usu, et ma kohe midagi muutma või metsikult tuuseldama hakkan. Hariduses ja kultuuris ei peaks järske kannapöördeid tegema. Vaataks asju esialgu rahulikult.

Võib-olla üks asi oleks vajalik – et kultuuriasutused teaksid oma eelarveid pikemalt ette. Nad teevad ju rahvusvahelist koostööd ja nii on raske kokkuleppeid sõlmida, kui rahastamine pole selge.

Kas te olete range juht?

Ei usu. Arvan, et olen konkreetne, aga samas empaatiavõimeline. Pealegi ei arva ma, et üks inimene palju suudab. Mul on olnud õnn töötada kohtades, kus on olnud hea meeskonnatöö. Hindan seda kõrgelt.

Samas tuleb olla konkreetne ja selge, anda inimestele ülesanded ja lasta neil teha. Ma ei lähe sinna mõttega kedagi välja vahetada. Niisuguses organisatsioonis on kindlasti hindamatu ajalooline mälu. Peab olema küll uusi ideid, aga vana mälu tuleb austada.

Millal tööle asute?

Kui linnavalitsus mu ametisse kinnitab, siis augustis. Enne on vaja siin otsad kokku tõmmata. Ühed tudengid lõpetavad, uued inimesed alustavad.

Kas kuulute ka mõnda erakonda?

Ei kuulu, pole kuulunud ega soovi ka astuda.

Anu Kivilo CV

• Sündinud 17. juuli 1966 Tapal.

• Haridus: Tapa 1. keskkool (1984), Tartu Ülikool – inglise filoloogia (1991), Eesti Muusikaakadeemia – kultuurikorralduse magistriprogramm (2004).

• Töö: TA Füüsika Instituut; reisi- ja tõlkebüroo Favorina; Avatud Eesti Fond; Eesti Kunstiakadeemia; Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

• Osalenud ja esinenud rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel.

• Keeled: eesti, inglise, vene, saksa.

• Hobid: kirjandus, reisimine.

• Abielus, poeg.