Pilt populaarsest tulistamismängust Doom 3. Kristlastest mängutootjad soovivad noortele luua põnevaid, ent vägivallast vabu mänge. Foto: Repro

41-aastane vaimulikuna töötav Ralph Bagley rääkis, et talle meeldis mängida juba siis, kui turule tulid päris esimesed arvutimängud.

«Ent kui mängud muutusid vägivaldsemaks, tekkis mul üsna tõsine sisemine konflikt, sest kirikust koju tulles on keeruline Doomi või Quake'i mängida,» selgitas ta.

1996. aastal üritas Bagley leida investoreid kristlikule tegevusmängule Catechumen, ent rahamaailma vägevates see huvi ei tekitanud.

Investorite rahataskud avanesid alles pärast 1999. aasta traagilist Columbine'i kooli juhtumit, kus kaks last tapsid 12 õpilast ja õpetaja ning tunnistasid hiljem, et said selleks inspiratsiooni arvutimängudest.

Tänaseks päevaks on Catechumeni ostnud 80.000 inimest üle maailma.

Kuna kauplustest oli vägivallast vabu mänge tõepoolest raske leida, lõi kahe lapse isa Bagley selle aasta alguses kristlike mängude tootjate ühingu, mis üritab kristlikke mänge senisest paremini esile tõsta.

Kristlike mängude uueks tasemeks võib pidada Crave Entertainmenti arvutimängu The Bible Game, millest luuakse ka mängukonsooli PlayStation 2 ja Nintendo GameBoy versioon.

Veebiväljaande GameSpot tegevtoimetaja Alex Navarro arvas siiski, et kristlikud mängud ei löö sarnaselt kristlikule rockmuusikale turul läbi.

«Ma ei näe, et kristlikud mängud muutuks kunagi millekski enamaks kui nišitooteks,» kinnitas ta.

Paljud lapsevanemad on aga vägivaldsete arvutimängude laia leviku üle mures ja see võib kristlikke mängutootjaid tublisti toetada.

«Videomängude lastele keelustamine ei anna tulemust,» kinnitas Bagley.

Ta lisas, et lastele tuleb pakkuda kvaliteetset alternatiivi, mis on põnev, vägivallast ja seksuaalsetest vihjetest vaba ning propageerib ka kristlikke väärtusi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6