Sumatra maavärinast tekkinud tsunamist laastatud Banda Acehi rand, mida valgustab taevas kumav täiskuu. Foto: AP

«Sama jõud, mis tekitab tõusu ookeanis, tekitab «tõusu» ka maakoores,» kinnitab USA mereväe observatooriumi astronoom ja avalike suhete juht Geoff Chester.

Teadlase sõnul on Kuu põhjustatud muudatused maakoores tagasihoidlikud ning ulatuvad paari sentimeetrini.

Ta selgitas, et kuna me ise elame maakoorel, ei taju me neid nõrku kõikumisi.

Teoreetiliselt võib maakoore nõrk deformatsioon olla maavärina vallandamiseks piisav samamoodi, kui üks õlekõrs kuulsas mõistujutus kaameli selgroo murdis.

Chesteri kinnitusel toimub põhjapoolkeral keskmisest enam maavärinaid, kui kuu asub ekvaatorist põhja pool ja lõunapoolkeral vapub maa sagedamini siis, kui maa looduslik kaaslane liigub üle ekvaatorist lõunasse jääva ala.

Kuu orbiit on Maaga nihkes ja seetõttu liigub kuu positsioon planeedi suhtes iga 18,6 aastase tsükli järel põhja- või lõunasuunda.

California geoloog ja uudiskirja Syzygy – An Earthquake Newsletter toimetaja James O. Berkland kinnitas, et Kuu, Päike ja päikesesüsteemi planeedid mõjutavad maavärinate teket Maal.

Berkland kinnitas, et on süsüügia näitajate põhjal edukalt maavärinaid ette ennustanud.

Astronoomias tähistakse mõistega «süsüügia» olukorda, kus kolm kosmilist keha asuvad ühel sirgjoonel.

Päikese, Maa ja kuu süsüügia tekib kaks korda kuus ehk täis- ja noorkuu ajal ning sel perioodil on gravitatsioonijõud kõige tugevam, eriti kui kosmilised kehad asuvad teineteisele lähedal.

Maa ja kuu on teineteisele kõige lähemal kord kuus (perigee) ning Maa ja päikese kaugus väheneb miinimumini korra aastas (periheel).

Maksimaalsed gravitatsioonijõud tekivad, kui perigee ning periheel satuvad samale päevale.

Berkland tuletas meelde, et Apollo astronautidest kuule jäänud seismomeetrid näitavad, et kuuvärinad on kõige sagedasemad just perigee ajal.

«Seega teame me, et Maa gravitatsioon põhjustab kuuvärinaid. Ma ei tea, et keegi teadlastest seda vaidlustaks,» märkis Berkland.

Ta lisas, et kuigi Maa on kuust 82 korda raskem, on meie planeedi looduslik kaaslane põhiosas tahke ning sel puudub vastupidiselt Maale vedel tuum.

Maa on Berklandi kinnitusel aga «aktiivne, elav planeet, mistõttu ei ole üllatav, et vähesed gravitatsioonimõjud võivad maavärinaid põhjustada.»

Teadlane toonitas, et lisaks süsüügiale on ta maavärinate ennustamisel arvesse võtnud ka kadunud kasside ja koerte kuulutusi ajalehtedes, sest koduloomad kipuvad enne maavärinaid kodust jalga laskma.

USA geofüüsik John Bellini kinnitas aga, et kuu mõju ja maavärinate vahel ei ole seost registreeritud.

Ta kritiseeris ka Berklandi maavärinaennustusi, mis on tema sõnul aja ja toimumiskoha osas nii ähmased, et lähevad kindla peale täppi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.83