Kahele valitsusparteile järgneb 11-protsendise toetusega suurim opositsioonipartei – Keskerakond.

Ülejäänud erakondade toetus on alla kümne protsendi – Rahvaliidu kandidaadi poolt hääletaks üheksa, sotsiaaldemokraatide ja isamaaliitlaste poolt kuus protsenti valima minna kavatsejatest.

Samal teemal: Juhtkiri: Euroheitlus (8)

Küsitlus näitas, et 11 protsenti tõenäolistest valijatest kavatseb hääletada üksikkandidaadi poolt – eelkõige naised, keskealised, kõrgharitud ja kõrgema sissetulekuga, Tallinna või Ida-Virumaal elanikud.

Uuringu läbiviija Liisa Talving oletas üksikkandidaatide toetusprotsenti kommenteerides, et see võib olla tingitud inimeste teatud protestist erakondade suhtes.

Võimalik segadus

«Võib-olla tajuvad inimesed üksikkandidaati kui abstraktset, vahepealset ja puhtamat valikut kui on mingi erakonna eelistamine või vastus, et nad ei oska öelda,» sõnas Talving. Ta ei välistanud, et osa vastajaist võis mõista üksikkandidaadi eelistamise all isiku järgi valimist, kuid ei pidanud seda väga tõenäoliseks.

Europarlamendi valimistel osaleb neli üksikkandidaati. Senine kogemus näitab, et üksikkandidaatidel pole valimistel mingit šanssi valituks saada – viimastel Riigikogu valimistel hääletas üksikkandidaatide poolt kokku 0,4 protsenti valijatest, 1999. aastal oli see 1,4 protsenti.

Samas pole iga neljas potentsiaalne valija veel otsustanud, kelle poolt kavatseb hääletada. Sellesse gruppi kuuluvad peamiselt naised, 20–39-aastased, kõrgharitud ja keskmise sissetulekuga linlased, erakondliku eelistuseta inimesed.

Talving nentis, et küsitlus peegeldab praegu vaid inimeste erakondlike eelistuste suundumusi: «Kui juurde tuua kandidaatide nimed, on tulemus praegusest ilmselt erinev.»

Kui vaadata erakondade toetust mitte Euroopa Parlamendi valimise, vaid Riigikogu valimise kontekstis, on erakondade toetus mõnevõrra teistsugune, kuid samas stabiilne.

Võrreldes aprilliga on enamiku erakondade toetusprotsent jäänud samale tasemele – muutused on vaid paari protsendipunkti ulatuses. Juhib Res Publica, keda toetab 14 protsenti valimisealistest kodanikest, järgnevad Keskerakond 12 ja Reformierakond 11 protsendiga.

Mõnevõrra on vähenenud nende inimeste osakaal, kes ei hääletaks valimistel ühegi erakonna poolt või kes ei oska oma parteilist eelistust nimetada; siiski on neid valijaskonnas rohkem kui kolmandik – 38 protsenti.

Vaadates eelistusi vanuse järgi, on näha, et 18-19-aastaste valijate hulgas on selgelt eelistatum Res Publica – 30 protsenti selles vanuserühmas annaks hääle sellele parteile.

Res Publica on liider kõigis vanuserühmades kuni 60-aastaste ja vanemateni. Selles vanuserühmas on liidriks Keskerakond 20 protsendiga. Alg- või põhiharidusega inimeste hulgas on eelistatud Keskerakond, keskhariduse või kõrgharidusega rühmas Res Publica.

Vastaja sissetuleku järgi vaadates nähtub, et üle 6000 krooni kuus teenijate hulgas on eelistatumad Reformierakond ja Res Publica. Paar-kolm tuhat krooni teenijate hulgas on eelistatud Keskerakond.

Parteide tugipunktid

Kui näiteks Tallinna ja Põhja-Eesti valijate hulgas on võrdselt eelistatud Keskerakond ja Reformierakond, siis Ida-Virumaal toetatakse enim Keskerakonda. Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti valijate eelistustes on esikohal Res Publica.

Küsitlus viidi läbi 21. aprillist 8. maini, valimi suuruseks oli 993 vastajat vanuses 15–74, valimisealisi kodanikke 763. Euroopa Parlamendi eelistuste tulemused on antud nende järgi, kes kavatsevad valima minna, vastanutest oli neid 388.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3